Avaleht Eesti elu Viljandi parimad leiutajad tulevad Metallikeskusest
Viljandi parimad leiutajad tulevad Metallikeskusest

Viljandi parimad leiutajad tulevad Metallikeskusest

Viljandis avati 26. aprillil SA Viljandimaa Loomeinkubaatorid metallikeskus Foto: Signe Susi
Viljandis avati 26. aprillil SA Viljandimaa Loomeinkubaatorid metallikeskus
Foto: Signe Susi

Viljandi Metallikeskus tervitab külastajaid nii tinutamise, valamise, pressimise ja ka mõõduka kärsahaisuga. Klaasist akendega ruumide vahel jalutavad asjalike nägudega tunkedes noormehed, kellel on käes kas tangid, kruvikeeraja või mõni tundmatu metallist ese.

Osa Metallikeskuses tegutsevatest leiutajatest on Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid ning paar neist keskuse alalised inkubandid. Viis kultuuriakadeemia tudengit valmistavad ennast ette inkubatsiooniperioodiks ehk ettevõtte loomiseks, mis hakkab algusaastatel tegutsema Metallikeskuses. Keskus avati möödunud aasta aprilli teises pooles ning selle ajaga on ennast sisse seadnud kaks alalist inkubanti – Tõnis Luik, kes tegeleb väikeobjektide ja ehete valmistamisega ning Gruusia ehetekunstnik Davit Tevzatze.

„Davit Tevzatze looming on Eestis suhteliselt unikaalne,“ sõnas keskuse tehnoloog ja eestvedaja Kristjan Sisa. Grusiini loomingut iseloomustab ehete valmistamise juures dekoratiivse elemendina kasutatav emailimistehnika. Ehetel kasutatav email on spetsiaalne ja kujutab endast klaasilaadset glasuuri, mis sulatatakse metalli pinnale spetsiaalses ahjus 600-900 kraadises kuumuses. Dekoratiivne ja väga vastupidav kate võib hõbeda, vase, kulla või tombaki pinnal olla läbipaistev, värviline, kirju, või ülipeente mustritega.

Emailimistehnikat on maailma eri paigus kasutatud juba tublisti üle 3000 aasta, vanimad sellisel viisil valmistatud ehted, mis leitud Eesti aladelt on dateeritud samuti pronksiaega. Ehteemailimise tehnika pole Sisa sõnul teadaolevalt Eestis läbi ajaloo järjepidevalt kasutusel olnud, kuid 19’ndal ja eriti 20’ndal sajandil kuni tänapäevani leiab see mitmekesist rakendust.

Gruusias on tehnika kasutamisel pikk traditsioon. „Tevzatze kujundab sageli oma loomingu ise ning see kannab tema kodumaaga seotud kultuurilist visuaalset keelt. Kuid need seonduvad ka meie kultuuriruumiga ja rikastavad seda,“ lausus Sisa.

Metallikeskus kui leiutajate küla

Keskuse tehnoloog rääkis, et üks esimesi näiteid nende innovatsioonitegevusest on tekstiilikunstnik Kadi Pajupuule prototüübina valmistatud reguleeritav kangastelgede suga. „See on kammimoodi ese, millest kangakudumistelgedel lõim läbi jookseb ning Kadi Pajupuu leiutatud variandil on võimalik kudumise protsessi ajal vahede suurust reguleerida. Koostöö leiutajatega ja tootearendajatega on tegevus, millega tahaks veelgi rohkem tegeleda,“ nentis Sisa.

Metallikeskuse töödenimistusse kuulub veel Cleveroni pakiautomaadi uste avamise ja sulgemise mehhanismi tehnilise lahenduse valmistamine. Samuti puidufreesi ja puidu tööriistade teritamise abinõu tehniline lahendus ja valmistamine Rahvusliku Palkehituse Seltsile Loodil.

Näiteks on Metallikeskust külastanud ka tootmismõtetega kultuuriakadeemia tudeng, kes valmistas mudeli kitarri keelte pingutussüsteemi uudsele lahenduse, millest võib isegi vastav toode saada. Sisa sõnul liigubki metallikeskus selles suunas, et keskuse tehnoloogia ning seal sündinud ideed teenivad tootearenduse eesmärke. Maasikas, mis on üks Viljandi linna sümbolitest ja valmistatud rinnamärgina, on Sisa hinnangul loodetavasti esimene laiemalt nähtav meeneline toode.

Järelkasvu tuleb mühinal

„Metallikeskuses toimub lastele materjalide töötlemise ja mehhatroonika huviring, mida juhendan ja selles on ka robootika osa, mida juhendab kodanikualgatuse korras Vello Lips,“ märkis Sisa. Huviringis on kokku 21 õpilast, kes jagunevad huvipõhiselt kahe juhendatava teema vahel. Robootika keskendub robotitele, mehaanika ja elektroonika õpetamisele. Materjalide töötlemine ja mehhatroonika rühm keskendub töövõtete õppimisele, materjalidele ja disainile.

Metallikeskuse, Olustvere klaasikoja ja Viljandi Metalli koostöö tulemusena valmis eelmise aasta Viljandimaa Arenduskeskuse väljaantav ettevõtlusauhinna meeneobjekt. ,,See on hea näide ettevõtete ja koolide koostööst,“ rääkis Sisa ning lisas, et Metallikeskus tegutseb, et pakkuda Viljandi ja Viljandimaa ettevõtjatele ja õppijatele häid tehnilisi ning esteetilisi lahendusi, oskusteavet ja koostöövõimalusi.

Kommentaarid