Home Poliitika 2022. aastal hakkavad kehtima mitmed uued sotsiaalhüvitised
2022. aastal hakkavad kehtima mitmed uued sotsiaalhüvitised

2022. aastal hakkavad kehtima mitmed uued sotsiaalhüvitised

2022. aastal toimuvad mitmed muudatused sotsiaalministeeriumi haldusalas, näiteks rasedus- ja sünnituspuhkus muutub emapuhkuseks.

Rasedus- ja sünnituspuhkus nimetatakse 1. aprillist emapuhkuseks. Sünnitushüvitise asemel hakkab sotsiaalkindlustusamet emadele maksma ema vanemahüvitist. Vanemapuhkusest ja -hüvitisest osa on mõeldud individuaalselt emale ja osa isale ning ülejäänud osa vanemate vahel jagamiseks.

Lapsevanematel tekib võimalus kuni kaks kuud olla samal ajal kahekesi vanemapuhkusel ja saada mõlemal samal ajal vanemahüvitist.

Sellisel juhul lüheneb vanemahüvitise maksmise koguperiood proportsionaalselt nende päevade võrra, mille eest vanemad said vanemahüvitist samal ajal. Enneaegselt sündinud laste vanematele ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele tehakse erisus ning vanemahüvitise maksmise koguperioodi ei vähendata rohkem kui 30 päeva. Sellega tagatakse neile peredele lapsega kodus olemise võimalus igal juhul kuni lapse vähemalt 18-kuuseks saamiseni.

Jõustuvad paindlikumad võimalused kombineerida osakoormusega töötamist ja puhkamist ning vanemate hoolduskoormuse jaotamist.

Lapsevanem saab edaspidi vanemahüvitist välja võtta ka kalendripäevade kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.  Seega saab vanem näiteks lapse kõrvalt töötamist osaliselt jätkata, jagades vanemahüvitise pikema perioodi peale või saavad mõlemad vanemad vaheldumisi lapsega kodus olla.

Lapsepuhkust antakse edaspidi mõlemale vanemale eraldi ja lapsepõhiselt, millega laheneb lapsepuhkuse päevade kasutamise probleem kärgperedes. 

Mõlemale vanemale tekib oma individuaalne puhkuse ja hüvitise õigus. Ühe lapse kohta on kummalgi võimalik kasutada tasustatud vanemapuhkust 10 päeva kuni lapse 14-aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni. Sellega koos tõuseb ka lapsepuhkuse tasu pooleni vanema keskmisest palgast. Üleminek uuele süsteemile toimub 1. aprillist. Puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa.

Lapsendamispuhkuse ja -hüvitise saamise õiguse laieneb hoolduspere vanematele.

Suureneb hoolduspere vanematele makstav toetus. Lapsendajapuhkuse ja lapsendaja vanemahüvitise tingimusi muudetakse nii, et puhkusele ja hüvitisele on õigus kõikidel lapsendajatel ja ka hoolduspere vanematel. Lapsendaja vanemahüvitis on 100% vanema varasemast sissetulekust. 70 päeva pikkust puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa ja seda mõlema vanema või hoolduspere vanema vahel jagada. Lisaks suureneb seoses alampalga tõusuga ka hoolduspere vanematele makstava toetuse alammäär, mis on edaspidi 327 eurot kuus lapse kohta.

Suuremat hambaravihüvitist  hakkavad saama ka töötud ja toimetulekutoetuse saajad, tasuta hambaravi laieneb vähipatsientidele. 

Ortodontilist ravi võimaldatakse edaspidi ka 19-aastastele ja vanematele patsientidele, kellel on huule-suulaelõhe või muud näo-lõualuusüsteemi kaasasündinud väärarengud ja harvikhaigused, mis vajavad ravi hilisemas vanuses. Alla 19-aastastele on  Eestis  hambaravi  jätkuvalt tasuta.

Töötasu alammäär tõuseb 654 euroni, tunnitasu 3,86 euroni. Tegemist on töötasuga, mille töötaja peab minimaalselt saama täistööajaga töötades. Töötasu alammäära tõus on 70 eurot, viimase 10 aasta suurim.

Suureneb ajutise töötamise (tööampsude) töötasu lubatud maksimumsuurus, mis võib  2022. aastal olla kuni 261,6 eurot kuus, ilma et selle arvelt väheneks töötuskindlustushüvitis.

Suureneb ka töövõimetoetus, aga selle täpne suurus selgub alles I kvartali lõpus, kui toimub sotsiaalmaksuga indekseerimine.

Tõusevad vanadus- ja rahvapension, samuti üksi elava pensionäri toetus.

1. aprilli indekseerimisega tõuseb pension ligi 38 eurot, mis teeb keskmise vanaduspensioni suuruseks 591 eurot. Tõuseb ka üksi elava pensioniäri toetus seniselt 115 eurolt 200 euroni. Seda makstakse oktoobris neile pensionäridele, kes elavad rahvastikuregistri andmetel üksi ja kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem kui 1,2-kordne statistikaameti avaldatav Eesti keskmine vanaduspension, mis 2022. aastal on 669 eurot.

Alates 1. maist on kavas käivitada vaktsiinikindlustus.

Sotsiaalministeeriumis valmis eelnõu, millega on kavas käivitada patsiendi- ja vaktsiinikindlustus. Vaktsiinikindlustus on toeks inimesele, kellel on vaktsineerimise järel esinenud haruldane, kuid tõsine kõrvaltoime. Loodava süsteemi eesmärk on julgustada inimesi vaktsineerima, kaitstes seeläbi ennast ja teisi ohtlike nakkushaiguste eest. Esimeses etapid on kavas hüvitada tagasiulatuvalt COVID-19 vaktsiinide põhjustatud kahjujuhtumid. Kui riigikogu jõuab seaduse õigeaegselt vastu võtta, käivitub tuleva aasta 1. mail vaktsiinikindlustus.

Uued ja paremad teenused

Töötajad saavad õiguse taotleda paindlikke töö- ja eraeluga seotud tingimusi. Alates 1. aprillist saavad kõik töötajad õiguse küsida tööandjalt töö- ja pereelu ühitamise võimalusi. Töötaja taotlusele peab tööandja mõistliku aja jooksul reageerima. See, et töötaja taotleb töö- ja pereelu ühitamise võimalusi, ei tohi anda alust temaga töösuhte lõpetamiseks.

Riik hakkab tulevast aastast rahastama mitmeid uusi tervishoiuteenuseid, meditsiiniseadmeid ja ravimeid. Riskirühmadele hakatakse hüvitama ka COVID-19 suukaudseid ravimeid koduseks raviks. 

Diagnoosimis- ja ravivõimalused paranevad nii onkoloogias, hematoloogias, neuroloogias, kardioloogias, kirurgias, uroloogias, depressiooniravis kui ka haavaravis.

Haigekassa meditsiiniseadmete loetelu täieneb tulevast aastast 566 uue meditsiiniseadmega. Lisaks muutuvad vajalikud seadmed paljudele inimestele ka rahaliselt kättesaadavamaks, kuna mitmete tooterühmade hüvitamine tõuseb 90%-ni piirhinnast. Märkimisväärselt paraneb diabeetikutele veresuhkru kontrolliks vajalike meditsiiniseadmete kättesaadavus.

Seoses uute haigla- ja retseptiravimite lisamisega soodusravimite loetellu paraneb ravimite kättesaadavus ning arstide ja patsientide valikuvõimalus leida soodsam ja sobivaim raviviis. 100% hüvitatavate ravimite loetellu lisanduvad COVID-19 ravimid riskirühma patsientidele.

Haiglates tekib võimalus valmistada ja kasutada erandkorras uudseid ravimeid.

Jaanuaris jõustub nn ravimivalmistamise haiglaerand, millega haiglatel tekib võimalus valmistada ja kasutada erandkorras uudseid ravimeid. Haiglaerand on uudse ravimi erandkorras valmistamine ja kasutamine Eestis eriarsti individuaalse tellimuse alusel ja kutsealasel vastutusel konkreetse patsiendi raviks haiglas. Haiglaerandi korras võib ravimit valmistada, kui patsiendi senised ravivõimalused on ammendunud, ravimi kasutamine on meditsiiniliselt põhjendatud ja ravimi kohta on olemas piisavalt teadusandmeid, mis lubavad eeldada, et ravimist saadav kasu ületab ravimi kasutamisega kaasnevad riskid. Muudatus võimaldab pakkuda patsientidele ravivõimalusi, mis ei olnud seni kättesaadavad.

Tervise  Arengu  Instituut  hakkab  katsetama  Seikluste  Laegast.

Seikluste Laegas on laste tervisliku eluviisi kujundamise teaduspõhine sekkumisprogramm, kuhu kaasatakse lapsevanemaid. See on suunatud 4-6-aastaste laste tervislike toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamisele. Seikluste Laegas aitab lasteaia tegevusse järjepidevalt ja mõtestatult põimida nelja käitumisharjumust: tervislikku toitumist, vee joomist, piisavat liikumist ja istumisaja vähendamist. 2022/2023 õppeaastal on kavas katsetada sekkumisprogrammi kuni kümnes lasteaias.

Omavalitsused saavad kohustuse elanike andmete uuendamiseks 14 päeva jooksul, mis võimaldab muuta täisautomaatseks üksielava pensionäri toetuse maksmise ja kaotaks iga-aastase kohustuse hooldekodu elanikel oma elukoha tõendi esitamiseks. 

Aasta jooksul jõustuvad sotsiaalhoolekande seaduse muudatused võimaldavad lõplikult automatiseerida üksi elava pensionäri toetuse väljamaksmise ja lõpetada hooldekodus elavatelt inimestelt iga-aastaselt tõendi küsimise hooldekodus elamise kohta. Selleks viiakse sisse sotsiaalkindlustuse infosüsteemi nõue, mille kohaselt peavad KOV-d esitama seal elavate inimeste andmeid 14 päeva jooksul seal elama asumisest või sealt lahkumisest.

Alates 1. septembrist hakkab sotsiaalkindlustusamet pakkuma riiklikku perelepituse teenust, mis võimaldab lahku läinud või lahku minevatel vanematel jõuda oma lapse edasise elukorralduse osas kokkuleppele.

Perelepituses on võimalik kokku leppida, kuidas toimub lapse ja vanemate suhtlemine pärast lahkuminekut ning leppida kokku lapse ülalpidamises. Lisaks suunatakse edaspidi perelepitusse üldjuhul kõik lapsevanemad, kes esitavad kohtusse avalduse lapsega suhtlemise korra määramiseks. Perelepitusse ei saa kohustuslikus korras suunata peresid, kus on esinenud lähisuhtevägivalda, küll aga on spetsiaalse väljaõppega perelepitajad valmis ka selliseid peresid vastu võtma, kui pere seda soovib. Riiklik perelepitusteenus on tasuta.

Väärkoheldud laste paremaks abistamiseks avatakse lastemaja ka Lääne-Eestis.

Aasta teisel poolel avab sotsiaalkindlustusamet Lääne-Eestis lastemaja. Lastemaja on lapsesõbralik koht seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks, kus lapse heaolu nimel tegutsevad koos erinevad spetsialistid, nagu lastekaitsetöötaja, politsei, prokurör, arst, psühholoog jt. Praegu asuvad lastemajad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis, kuid abi saavad vajaduse korral kõik lapsed elukohast sõltumata.

Lähemalt saab kõigist muudatustest lugeda ministeeriumi kodulehelt.