1. Avaleht
  2. Kultuur
  3. 5 küsimust kultuuriministrile
5 küsimust kultuuriministrile

5 küsimust kultuuriministrile

Valitsus on saavutanud põhimõttelise kokkuleppe aastate 2020 kuni 2023 riigi eelarvestrateegia ja 2020. aasta riigieelarve eelnõus. Järgnevate aastate eelarve planeerimisel peetaks silmas riigi pikaajalisi huvisid ja majanduse head olukorda. Seda, millised on kultuurieelarve väljavaated, kommenteerib kultuuriminister Tõnis Lukas.

Minister Lukas, milline on sõnum kultuurivaldkonnale praegu, kui eelarvestrateegia kõnelused on lõpusirgel?

Kultuuri ja keele säilimise ning arengu tagamine on Eestile oluline, põhiseaduses kokku lepitud ja seega ka valitsuse tegevuse eesmärk. Eelarvestrateegia näeb ette kokkuhoidu riigi kuludes. See, kuidas riigi kulutused 2020. aasta riigieelarves kajastuvad, selgub eelarvevõimaluste üle vaatamisel ja eelarve lõplikul valitsuse arutelul augustis-septembris.

Mis on praeguses majanduse konjunktuuris osutunud läbirääkimistel kõige keerulisemaks?

Keerulisim on leida täiendavaid rahalisi katteallikaid. Eelarvestrateegia läbirääkimistel on tugev kokkuhoiupitser. Eelmise valitsuse headel aegadel tehtud ettepanekutest tuleb nüüd teha valik, mille finantseerimisega saab edasi minna, millega mitte. Olulisim on inimeste töötasu.

Viimaste aastate areng nii kultuuritöötajate palgapoliitikas kui ka muus loob mõistagi ootusi. Millised on siiski võimalused leida ressursse, ehkki valitsus otsib kokkuhoiukohti?

Eelmiste eelarvetega algatati kulutusi, millega läks riigieelarve tasakaalust välja. Järgnevatel aastatel tuleb see tasakaal taastada. Kokku on lepitud hulgas kokkuhoiukohtades. Kultuurivaldkonna tegevused selle all ei kannata. Tegelik 2020. aasta eelarve valmib selle aasta sügisel.

Pisut ministeeriumist ka. Millised on tähelepanekud esimese töökuu järel?  

Suurte eelarvetalgute kõrval olen jõudnud kohtuda paljude organisatsioonide ja asutuste esindustega, samuti ministeeriumi enda osakondade töötajatega. Põhiinfo on nüüd peaaegu omandatud ja sel baasil tuleb otsuseid langetama asuda. Kultuuris on oluline kõik, seetõttu püüan end detailideni kurssi viia. Märganud olen, et asjaajamise keerulisemaks kruttimine tuleb töötajatel hästi välja. Samas ei hoita sellise vooluga tekkinud bürokraatiast kümne küünega kinni, vaid otsitakse alternatiive. Märkasin ka, et enamasti kasutatakse ingliskeelset bürootarkvara, aga kuna meil on eestikeelne riik ja kultuur, läheme lähipäevil kõigis arvutites keskselt üle eesti keelele.

Mida tuleks pidada kõige olulisemaks kultuurivaldkonna juhtimisel?

Kõige tähtsamaks pean sihtrühmadega rääkimist ja arusaadavaid otsuseid – seda, et usaldaksime valdkonnas tegutsevaid inimesi.

Head Uudised GoodNews