Projektis „Euroopa Liidu tõusvad klassikatalendid“ on esindatud ka Eesti
Ooperilaulja Pille Lill, tšellist Andreas Lend, flöödimängija Oksana Sinkova, saksofonist Virgo Veldi ning mitmed teised Eesti muusikud lõid kaasa rahvusvahelises projektis „Euroopa Liidu tõusvad klassikatalendid“ („Emerging Classical talent in EU“). Projekti eesmärk oli esitleda silmapaistvaid muusikuid ja heliloojaid laiemale üldsusele ning teavitada avalikkust muusika ainulaadsest mõjust inimaju arengule. Eestis oli projekti ametlikuks kaaskorraldajaks Pille Lille Muusikute Fond.
„Euroopa Liidu kultuuriprogrammi toetusel korraldatavasse projekti “Euroopa Liidu tõusvad klassikatalendid“ oli kaasatud 32 professionaalset muusikut neljast partnerriigist – Rootsist, Eestist, Suurbritanniast ja Itaaliast,“ sõnas PLMFi projektijuht Leelo Lehtla. „ Me loodame, et need kontserdid andsid edasi loomingulist atmosfääri, mis tekib vaid siis, kui tuua kokku mitmed nii erineva taustaga suurepärased muusikud. Samuti oleme võtnud sihiks tuua rohkem inimesi klassikalise muusika juurde – uuringud näitavad, et muusikal on positiivne mõju inimaju arengule.“
Esinevate ansamblite ja solistide hulgas oli lisaks Eesti väljapaistvatele muusikutele keelpilliorkester Camerata Nordica, Rootsi Puhkpilliansambel ja nende kvintett, Sinfonia Cymru keelpilliorkester ja kvartett ning noored lauljad „Rodolfo Celletti” Belcanto Akadeemiast: Amy Elizabeth Corkery (sopran), Angela Giovio (mezzosopran), Joonas Antti Ilari Asikainen (bariton). Kaasa tegi veel arvukalt muusikuid lisaks 32-liikmelisele tuumikgrupile, sealhulgas Eesti kontrabassist Indrek Pajus, kes mängis kaasa Nino RotaNonetis.
Projekti esimesed 6 kontserti toimusid juulikuus XXII Rapla Kirikumuusika festivalil (18-20.07) ja Itaalia Valle d’Itria festivali raames (22-24.07). Oktoobri kontserdid olid Walesis Dora Stotzkeri Kontserdisaalis (3-6.10), Stockholmis Musikaliska Kontserdisaalis (7-9.10) ja Rootsi Kalmar’i maakonnas (Lofta ja Misterhultsi kirikus ning Kalmari kindluses 10-13.10). Projektis osalevate muusikute esituses kuulis Euroopa heliloojate omanäolisi teoseid ning sealhulgas ka kolme uudisteost heliloojatelt Tina Andersson, Daniela Terranova ja Mark David Boden. Eesti looming on esindatud Galina Grigorjeva teosega “Palve” ning Tõnis Kõrvitsalt oli tellitud orkestriseade Alban Berg’i laulule “Die Nachtigall”.
2014. aasta on kuulutatud Euroopa Aju Aastaks (European Year of the Brain), sellega seoses on koostööprojekti partnerid otsustanud avalikkust laiemalt teavitada muusika ainulaadsest mõjust inimaju arengule. Teadlased on tõestanud, et muusikainstrumendi õppimine kaasab aktiivselt tegevusse aju erinevaid osi ning on seega üks efektiivsemaid vahendeid nii aju arendamiseks kui ka vigastatud aju ümberõpetamiseks.
Projekti koordinaator oli Kalmari maakonna muusikaorganisatsioon (Kalmar Läns Musikstiftelse, Rootsi) ja teisteks kaaskorraldajateks Sinfonia Cymru (Suurbritannia), Paolo Grassi sihtasutus (Fondazione Paolo Grassi, Itaalia) ja Rootsi Puhkpilliansambel (Stockholms Läns Blåsarsymfoniker, Rootsi).
