Uus muinsuskaitseseadus viib mälestiste omanike ja riigi kohustused tasakaalu
Kultuuriministeeriumis on koostöös valdkonna organisatsioonidega valminud uue muinsuskaitseseaduse eelnõu, mis jõudis 27. veebruaril ametlikule kooskõlastusringile. Koostööpartnerite ja teiste riigiasutuste tagasiside oodatakse 20. märtsini.
Kultuuriminister Urve Tiiduse sõnul on uue seaduse peamine eesmärk tagada kultuurimälestiste ja kultuuriväärtusega keskkonna säilimine, et inimesed saaksid kultuuripärandist osa nüüd ja tulevikus. „Eesti riik on põhiseaduse tasandil võtnud omale ülesande tagada eesti kultuuri säilimine läbi aegade. Uus muinsuskaitseseadus, mis muuhulgas tasakaalustab senisest paremini mälestiste omanike ja riigi kohustusi, aitab hoida meie väärtuslikku pärandit järeltulevatele põlvedele,“ ütles kultuuriminister Tiidus.
Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits rääkis, et võrreldes kehtiva seaduse piirangukeskse mõtteviisiga on uue seaduse rõhuasetus nõustamisel ja ennetamisel. „Suureneb riigi panus mälestise omaniku abistamisel, võttes sel eesmärgil osad kohustused omaniku õlult riigi kanda. Selgelt on välja toodud riigi ülesanne pakkuda omanikule tuge ka nõustamise kaudu. Nende eesmärkide edukaks saavutamiseks on vajalik lisarahastus riigieelarvest,“ märkis asekantsler.
Tarvi Sits lisas, et uus seadus peegeldab riigi soovi läheneda kultuuriväärtuste kaitsele strateegilisemalt ja ühtsemalt, selleks on plaanis anda Muinsuskaitseametile juurde mõned muuseumidega seotud ülesanded. „Nii on võimalik käsitleda kultuuriväärtuste valdkonda terviklikumalt, hõlmates tegevusi alates kogumisest ja kaitse alla võtmisest kuni säilitamise ja tutvustamiseni,“ selgitas Sits.
Üks tagatisi pärandi säilimiseks on asjatundlike töövõtete kasutamine, kuid senine tegevuslubade süsteem ei ole andnud alati parimat tulemust ja tööde eest vastutajal on mõnikord puudunud spetsiaalne ettevalmistus. Tarvi Sitsi sõnul on uue seaduse järgi esmatähtsad tegelikud oskused, mida kinnitab kas kutse- või pädevustunnistus.
Eelnõus on täpsustatud ka mälestiste liike, uue liigina on toodud sisse looduslik pühapaik. See samm lubab tulevikus hoolitseda looduslike pühapaikade säilimise eest nende eripäradest lähtudes.
Uue seaduse väljatöötamine algas kehtiva seaduse analüüsiga, aasta jooksul on toimunud kümmekond kaasamiskoosolekut ja pidevaid konsultatsioone Muinsuskaitseameti ja teiste valdkonnaesindajatega. Möödunud sügisel oli muinsuskaitse valdkonnaga seotud asutustel ja organisatsioonidel võimalik anda tagasisidet eelnõu esimesele variandile, kõik märkused ja kommentaarid on eelnõud kirjutades läbi töötatud.
Muinsuskaitsealase seadusandluse ajakohastamine on olulise teemana märgitud kultuurivaldkonna arengusuundi seadvates „Kultuuripoliitika põhialustes aastani 2020“.
