Noortetreenerite töötasutoetuse süsteem on hästi käivitunud
Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tõnu Seil rääkis tänasel linnade ja valdade päeval omavalitsusjuhtidele peetud ettekandes, et noortetreenerite töötasutoetuse süsteem on käivitunud suuremate takistusteta.
„Esimese kolme kuu pealt, kui noortetreenerite töötasutoetuste süsteem on toiminud, näeme, et riigipoolne sihttoetus on reeglina jõudnud just nende kõrgema kutsekategooria treeneriteni, kes juhendavad laste ja noorte sporditegevust. Koostöö omavalitsustega on seejuures olnud valdavalt väga hea,“ ütles asekantsler Seil.
Töötasutoetuste süsteemi vahetult korraldava spordikoolituse ja -teabe sihtasutuse töötajad kohtuvad neil nädalatel omavalitsuste esindajatega kohapeal, et koguda tagasisidet süsteemi toimimise kohta ja selgitada toetuse eraldamise põhimõtteid. Senistest kohtumistest Ida-Virumaal, Harjumaal ja Kagu-Eestis on selgunud, et üldjuhul on süsteemi rakendatud nii nagu see on ette nähtud, kuid on ka erandeid, kus omavalitsuse panust on riigi lisatoetuse võrra vähendatud. „Selline teguviis ei ole ausa mängu reegleist lähtuvas spordivaldkonnas aktsepteeritav,“ kordas Seil. „Töötasutoetuse näol on tegu uue algatusega, seega on mõned arusaamatused ka mõistetavad. Seepärast jätkame ka kohtumisi kohapeal, et aidata süsteemi sisse töötada,“ ütles Seil.
Kõrgema kutsetasemega laste- ja noortetreeneritele mõeldud riigipoolne töötasutoetus käivitus selle aasta algusest, toetuse jaoks lisandus tänavusse spordieelarvesse 3,51 miljonit eurot. Sihttoetus on mõeldud noortetreeneritele, kellel on oluline roll tulevaste sportlaste kujundamisel ja tervislike eluviiside edendamisel. Käesoleval aastal saab riigipoolset toetust 1034 treenerit, kes juhendavad ühtekokku 31 900 last ja noort. Enim toetusi jõuab jalgpalli-, kergejõustiku- ja korvpallitreeneriteni, nendel aladel on kõige rohkem laste ja noorte treeningrühmi.
