Jõgevamaa parimat kodanikuühendust juhib Luule Väin – daam nagu orktester
Põltsamaal toimunud kodanikupäeva pidulikul tähistamisel kuulutati Jõgevamaa parimaks kodanikuühenduseks ja ühtlasi Mustvee piirkonna parimaks kodanikuühenduseks Sadala hoolekandeühing. Ühingu eestvedajat Luule Väina võiks kutsuda naiseks nagu orkester. Koos oma meeskonnaga on ta kolm aastat järjest Sadala kanti rajanud teemaparke põnevate ja atraktiivsete kujudega.
Pärast autasustamist teoks saanud usutluses rääkis Luule Heade Uudiste portaalile, kuidas teemaparkide ideed teoks on saanud ja millised on külastajate reaktsioonid. Ta rõhutas projektide tähtust kogukonna tunde tugevdamisele ja seda eriti noorte hulgas. Rääksime ka Sadala hoolekandeühingu rollist kasulike ja huvitavate koolituse korraldamisel.
Sadala hoolekande ühing on viimasel kolmel aastal üle-eestilist ja rahvusvahelist tähelepanu pälvinud teemaparkidega. Neist esimene, nn hernehirmutiste teemapark tutvustas Euroopa Liidu riikide tuntud inimesi ja legendide tegelasi, teine vendade Grimmide muinasjuttude ja kolmas, tänavu rajatud prantsuse muinasjuttude tegelasi. Kuidas tekkis aga mõte, et ühes Eestimaa väikeses külas võiksid olla sellised teemapargid?
Kõige esimene oli projekt „Euroopa ei hirmuta“ ning see sündis koostöös kogukonna noorte ja multitalendi Valdi Reinasega. Juba samal aastal tekkis mõte, et järgmisel aastal sooviksime luua midagi lastele. Nii saigi valitud kõigile tuttavad vendade Grimmide muinasjutud ning loodud kujud koos muinasjuttudega. Kuna pargid osutusid väga populaarseks, siis saime sellest indu juurde. Nüüd küsivad inimesed juba kevadel, kas ikka uus park tuleb ning elavad meile väga kaasa.
Kui palju inimesi orienteeruvalt on teemaparke külastanud? Kas külastajate arv on iga aastaga kasvanud? Millistest riikidest on tulnud kõige kaugemad külastajad?
Kõigi aastate jooksul on meie kujusid vaatamas käinud umbes 6000 inimest. Külastajate arvu suurenemise kohta ei oska kahjuks midagi öelda. Kõige kaugemad külalised on ilmselt Ameerikast ja Mehhikost, veel on külastanud meid austerlased, norrakad, rootslased ja teised.
Millised tegelaskujud on kõige enam teemaparkide külastajate tähelepanu köitnud?
Esimesel aastal olid kindlasti populaarsed krahv Dracula ja Austriat esindav Conchita Wurst. Punamütsike ning hunt ja seitse kitsetalle olid teisel aastal väga menukad. Prantsuse muinasjuttudest oli kõige tuntum ja jõhkram Sinihabe.
Millist väljakutset ja kogemusi on teemaparkide rajamine pakkunud kogukonnale?
Teemapargi loomisel on noored õppinud teineteisega arvestama ning koostööd tegema. Abi oleme saanud ka kaugemalt. Nimelt on meil igal aastal õmblemas ja muid vajalikke töid käinud tegemas naised Jõgevalt. Kõige keerulisemaks on kõigi aastate jooksul osutunud esimesel aastal Sadala maaomanikelt lubade saamine, et kujud nende eravaldustesse püstitada. Õnneks olid kogukonna inimesed mõistvad ja kõik kujud said sobivatesse kohtadesse püsti pandud.
Kas 2018. aastaks on plaanis uus teemapark rajada?
Jah, plaan on valmis. Eesti 100. aastapäeva puhul teeme Eesti muinasjuttude teemapargi.
Millistel teemadel on Sadala hoolekandeühing korraldanud koolitusi ja õpitube?
Oleme teinud mitmeid erinevaid üritusi. Näiteks oleme korraldanud saia, leiva, verikäki ja -vorsti valmistamise õpitube. Veel oleme organiseerinud viljapuude ja marjapõõsaste lõikamise ning mahla tegemise koolitusi.
Milline on Sadala hoolekandeühingu roll heategevuses, erinevast põlvkonnast paikkonna inimeste abistamiseks?
Oleme koostöös Eckard Klugiga muretsenud invavarustust abivajajatele. Kümmekond aastat korraldasime valla eakatele jõulupidusid. Abi on saanud nii lasteaiad kui koolid ning lisaks ka õnnetustesse sattunud inimesed.
Millised ühendused on Sadala hooldekandeühingu olulisemad koostööpartnerid?
Kõige tihedam koostöö on kindlasti Sadala Külade seltsiga. Lisaks oleme koostööd teinud Torma valla ja Sadala Agroga. Toetust oleme saanud Eesti Kultuurkapitalilt, Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupilt, kohaliku omaalgatuse programmist, programmist Euroopa Noored ja SA Archimedes.
Jaan-Ivo Lukas