Meie au ja uhkus! President Kaljulaid tänas Jõhvis aasta vabatahtlikke

Vabatahtlikke ei tohiks võtta kui professionaalide aseainet, sest nad ulatavad meile oma abikäe just seal, kus seda kõige rohkem vajame, ütles president Kaljulaid aasta vabatahtlike tunnustamisel Jõhvi kontserdimajas.

„Me näeme vabatahtlikke, kes riskivad oma eludega päästes teiste elusid. Vabatahtlikke, kes teevad väga keerulist tööd, aidates neid, kel on raske – olgu haiguse, puude, kiusamise või vägivalla tõttu. Vabatahtlikke, tänu kellele kestavad ja arenevad meie kultuuri- ja spordiharrastused, õpiringid ja talgupäevad. Vabatahtlikke, kes rakendavad oma erialast talenti ning kogemusi lisaks palgatööle seal, kus selle eest maksmine üle jõu käiks,“ rääkis president Kaljulaid.

Riigipea selgitas, et vabakond on tõesti nii mõnelgi juhul olnud esimene ärkaja ja kiireim reageerija, kes näitab kätte probleemid ja lahenduse. „Kuid see on ainult osa sellest, miks me vabatahtlikke vajame. Mõelda vabatahtlikest kui amatööridest, keda läheb vaja vaid seni, kuni riik või kohalik omavalitsus pärale jõuab ja asjad enda kätte võtab, pole üksnes ebarealistlik, vaid ka lugupidamatu, sest see ei arvesta väärtusega, mida vabatahtlikud loovad,“ lisas riigipea.

Vabatahtlik töö annab palju tagasi nii vabatahtlikele endile, kui ühiskonnale, kus nad toimetavad. „Vabatahtlik töö tugevdab sidemeid inimeste vahel, sellesse haaratud inimesed on tervemad ja õnnelikumad – ja nii on tervemad, sidusamad, turvalisemad, õiglasemad ja õnnelikumad ka ühiskonnad, kus vabatahtlikkus on au sees, sest selliste inimeste pühendumus avaldub ka igal pool mujal,“ rääkis riigipea.

Heade uudiste portaali avaldab nimekirja tunnustuse saajatest. Palju õnne toimetuse poolt kõigile.

JANNO VOOL, MTÜ IISAKU PRIITAHTLIK PÄÄSTE

Vaatamata sellele, et Janno töötab Päästeametis ennetusbüroo nõunikuna, pühendab ta kogu oma vaba aja vabatahtlikule päästetööle. Oma tööd vabatahtliku tuletõrjujana alustas Janno juba 1994. aastal.  Janno on MTÜ Iisaku Priitahtliku Pääste üks asutajaid ning selle aktiivne juhatuse liige. Just Janno hoolitseb selle eest, et kõik valvekorrad oleks vabatahtlikega kaetud. Tavaliselt asendab Janno puudujaid ise ning seetõttu tema valvekordade arv palju tihedam kui teistel. Janno on hea suhtlemisoskusega, iseseisva mõtlemisega, kiire otsustusvõimega, kohusetundlik, entusiastlik ja tasakaalukas juht. 

MARI LEPIK, MTÜ SÖRVEMAA PÄRIMUSE SELTS

Mari eestvedamisel toimub palju pönevaid tegusid. Teda jagub nii seltsimajja, Sörve Maakoori, Ammukeri proovi kui ka etnogruppi „Küi“.  Mari on sörulane ja sörulaste pärimuskultuuri kandja ja edendaja. Ta laulab regilaule, tantsib vanu tantse, mängib ringmänge, tegeleb käsitööga ning kirjutab sörvekeelseid jutte. Mari uurib, kogub, öpetab, vöimalusel kannab edasi sörulaste keelt, kombeid, riideid, muusikat, töövötteid, taimenimetusi ning pölluharimisteadmisi. Tema eestvedamisel toimuvad sörvekeelsed uudised “Vikerraadios”. Mari meelest tundub sörulaste kultuuri nimetamine pärimuskultuuriks öigupoolest kummaline: see on sörulaste päris tavaline kultuur.

AIME JÕGISTE, MTÜ SELTS RAEKÜLA (RAEKÜLA VANAKOOLI KESKUS)

Raekülas kutsutakse Aimet hellitavalt köögivanaemaks, kuna kõige enam meeldib talle süüa teha, koristada ja teed keeta. Ometigi on ta alati valmis appi tulema kõikidesse teistesse tegevustesse alates õueala koristamisest kuni laualinade triikimiseni. Aime on eriliselt soe ja toetav inimene, tal jagub häid sõnu nii noortele kui omaealistele. Aimel on alati kaasas värskelt valminud õunamoos, rabarberikook või võileivad ning iga Raeküla laps teab, et see suutäis maitseb hästi ja toob rõõmu südamesse. Raeküla keskuses on väga palju vabatahtlikke, kuid teist Aime sarnast ei ole.

MARTEN LAANISTO, REGINA UNIVER, KATARIINA LEETS, MTÜ TAIBUKATE TEADUSKOOL

Marten, Regina ja Katariina viivad Taibukate Teaduskooli raames kooli- ja lasteaialastele läbi loodus- ja teadusringe. Marten õpetab lastele programmeerimist, matemaatikat, loodusteadusi ja pühendab neid robootika saladustesse. Regina ja Katariina uurivad koos lastega keskkonda ning teevad põnevaid katseid. Samuti räägivad nad lastele mitmesuguseid huvitavaid lugusid, et kummutada müüti matemaatikast kui raskest õppeainest. Marten, Regina ja Katariina teevad oma tööd innukalt ja suure südamega ning nakatavad endast nooremaid teadusjanu ja uudishimuga.

KRISTJAN PEÄSKE

Kristjan peab edukalt mitut restorani ning ta on mitmel korral tunnustatud Eesti parimaks sommeljeeks. Kaks aastat tagasi otsustas Kristjan panustada Toidupanga tegemistesse ning just sedasi nagu tema kõige paremini oskab: köögikunstiga. Möödunud aasta sügisel toimus Kristjani eestvedamisel esimene heategevuslik õhtusöök Swissotelis. Eriliseks teeb selle asjaolu, et absoluutselt kõike korraldavad vabatahtlikud. Heategevusürituse pileti- ning oksjonitulu suundub otse Toidupangale. Kristjan on suutnud kokku liita erinevate restoranide tiime üle riigi ning on loonud koostööd sektoris, mis tavapäraselt üsna

konkurentsitihe.

JANE FRIIS RAUB, WASHINGTON EESTI SELTS

Jane on Washingtoni Eesti Seltsi ja Eesti Kultuurfondi Ameerika Ühendriikides juhatuse liige juba üle viie aasta. Ta organiseerib Eesti teatri, kunsti ja kultuuri näitamist ja vahendamist sealsetele väliseestlastele. Viimase aasta jooksul on ta korraldanud mitmeid Eesti Vabariigi 100. aastapäeva üritusi, näiteks suurejoonelise galaõhtu, kuhu olid Eestist kutsutud mitmeid nimekaid esinejaid. Galal osales ka Vähiravifondi “Kingitud Elu” esindaja, kes kogus annetusi vähihaigete toetuseks ning viis läbi suurejoonelise heategevusliku oksjoni. Jane on olnud aastaid kodumaise meelsuse ja kultuuri hoidja. Näiteks küpsetab ta  meelsasti teistele Ameerikas elavatele eestlastele koduleiba ning valmistab verivorste. Jane on väga abivalmis ja vastutulelik ning ta hindab kõrgelt kõike, mis seotud Eestiga.

ILLIMAR REINBUSCH, PPA, PÕHJA PREFEKTUUR

Illimar on abipolitseinikuna panustanud Põhja prefektuuri kriminaalbüroo rühmas juba tosin aastat. Illimar on osalenud korrakaitselistes patrullides, eskortinud väliskülalisi ning pidanud üle Eesti koolides loenguid internetiturvalisuse ja sõltuvusainete teemal. Lisaks panustab Illimar märkimisväärselt abipolitseinike koolitamisse: ta on aidanud läbi viia eskordi- ja IT teemalisi koolitusi. Illimari on usaldusväärne, kohusetundlik, koostöövalmis ja kolleegide seas väga hinnatud abipolitseinik, kes täidab talle pandud ülesandeid tõelise entusiasmiga. Käesoleval aastal on ta üheksa kuuga panustud abipolitseinikuna 1167 tundi.

KEVIN VOLTER, KADRINA VABATAHTLIK PÄÄSTETEENISTUS

Kevin on väga hea südamega poiss. Kevin tegutseb nii vabatahtliku päästjana kui kaitseliitlasena. Vabal ajal on ta Kadrina päästes reageerimiseks pea alati valmis. Kodugi soetas ta komandost kõigest kahe minuti kaugusele, et saaks alati piisava kiirusega reageerida.  Igapäevaselt töötab Kevin kiirabis, Kaitseliidus tegutseb Kevin aga parameedikuna. Seega võime öelda – Kevin on ööpäevaringselt valmis appi tõttama ja elusid päästma.

KARINA KAAREPERE, HÄRJANURME MAARAHVA SELTS

Karina on Harjanurme Maarahva Seltsi pikaajaline eestvedaja. Seltsi eesmärgiks on maaelu arendamine, vaba aja sisustamine ja kodukoha kultuurielu väärtustamine. Karina aktiivsus, heatahtlikkus ja alati rõõmus meel nakatab ka teisi. Lisaks on tal imepärane võime kaasata tegevustesse pea kõik enda ümber olevad inimesed. Tänu Karinale on seltsil mitmeid vahvaid traditsioone alates vabariigi aastapäeva tähistamisest kuni Roosipäeva ja iga-aastase õppereisini. Seltsi tegevusi on tunnustanud nii maakond kui vald, kuid Karina on jäänud alati varju. Nii ei peaks see ometigi olema, sest just tänu Karinale tegutseb selts ühtse ja kokkuhoidva perena.

REIN JÄRVE, TALLINNA PUUETEGA INIMESTE KODA (TPIK)

Rein on vabatahtlikuna koja tegevustesse panustanud juba üle 20 aasta. Lisaks sellele juhib Rein pikaajaliselt koja liikmesorganisatsiooni Nõmme Vaegkuuljate Seltsi. Rein aitab meelsasti kojas erinevaid üritusi ette valmistada: näiteks ruume sättida, inimesi abistada ning panna tööle vaegkuuljatele mõeldud silmusvõimendi süsteem. Samuti juhendab Rein koja tegevuskeskuses lauatennise ringi. Ta on üsna tagasihoidlik, kuid tema aastatepikkune pühendumine on toonud positiivseid emotsioone ja rõõmu paljude inimeste ellu.

Vabatahtlike kaasaja

HANNA-STIINA HEINMETS, SA EELK TALLINNA DIAKOONIAHAIGLA        

Hanna-Stiina Heinmets on üheksa aastat tegutsenud Diakooniahaiglas tegevusterapeudina ning juhtinud ainulaadset dementsusega inimeste osakonda Eestis. Seeläbi on Hanna-Stiina ja Tallinna Diakooniahaigla pühendunult panustanud dementsusega inimeste parema elu loomisse ja palliatiivse ravi arengusse. Oma sisemise energia ja küpsusega on Hanna-Stiina suutnud enda ümber luua muljetavaldava vabatahtlike meeskonna, kes toetavad inimesi nende elu ohutava raske haiguse juures ning pakuvad lähedastele tuge ja lohutust.

KRISTINA MERING, MTÜ NÄHTAMATUD LOOMAD

Kristina on viimased 12 aastat edendanud loomade heaolu Eestis. Ta on MTÜ Loomuse kaasasutaja ja MTÜ Nähtamatud Loomad asutaja ja juhataja. MTÜ-sse Nähtamatud Loomad on ta kaasanud ligi 30 vabatahtlikku.  Kristina vabatahtlikud on äärmiselt motiveeritud ja hästi koordineeritud: kõik teavad oma ülesandeid ja kohustusi. Kristina usub, et kõik inimesed saavad loomi aidata, ükskõik kui suur või väike see abi ka ei oleks. Ta on suurepärane ja kaasaegne juht, kes hindab kõrgelt vabatahtlike tööd, tunneb ja arvestab inimeste eripärasid ning on alati kõigi jaoks olemas.

MTÜ ROBOTEX

Justnimelt Eestis toimub maailma suurim robootikafestival Robotex. Vabatahtlikud on Robotexi süda ja hind – ilma nende abi ja toetuseta festivali toimuda ei saaks. Robotexi vabatahtlike võrgustikku kuulub ligi  200 vabatahtliku. Vabatahtlike paremaks kaasamiseks on ellu viidud mahukaid kaasamiskampaaniaid. Olemasolevate abiliste toetamiseks on loodud koolitustest ja praktikatest koosnev vabatahtlike arenguprogramm, et tagada vabatahtlike piisav informeeritus väga teadmisterohkes ja kiirelt arenevas valdkonnas.

OTT PÄRNA, SCULT

Ott on spordivabatahtlike liikumise SCULT asutaja, eestvedaja, süda mõistus ja hing. SCULT viib kokku sündmuste korraldajad ja vabatahtlikud abilised. Paljudel sündmustel on SCULT ka ise vabatahtlikena väljas. Ott panustab väga palju aega selleks, et sündmus saaks vabatahtlike toel erakordselt suurepäraselt läbi viidud. Ott on alati esimesena kohal võistluspaika üles ehitamas ja viimane, kes lahkub. Tema rõõm ja energia peegeldub kõikidele vabatahtlikele ja teistele sündmusel osalejatele.

ARUTELUDE PÄEV BAZAR, MTÜ EFFECTEXPERT               

BAZAR keskendub Narva ja laiemalt Ida-Virumaa arengule ja tulevikule. Esimene arutelude päev toimus 2017. a septembris, tänaseks päevaks on arutletud 22 teemal. BAZAR otsib linnakodanike kaasabil ühiskonna valukohti ja olulisi tugipunkte, mille üle ühiselt mõtteid vahetada. Iga arutelu korraldamiseks ja edukaks läbiviimiseks on kaasatud 5-8 vabatahtlikku. Arutelud on kättesaadavad ka online ülekannete kaudu ning sotsiaalmeediakanalites, mistõttu on toimunu kättesaadav ja kommenteeritav ka hiljem. BAZAR ühendab inimesi erinevatest kultuuridest, kogukondadest ja põlvkondadest.

Ettevõtted

ADVOKAADIBÜROO TRINITI

Advokaadibüroo Triniti töötajad on osalenud ühiselt vabatahtlikes tegevustes mitmeid aastaid. Näiteks on Triniti toetanud Eesti Skautide Ühingut mitmetes ettevõtmistes. Just tänu Trinitile said skautide Tagametsa laagrialal  uuendatud mitmed vanad sillad ja muud rajatised. Lisaks osales Triniti skautide pilootprojektis Noorte Tegijate Klubi, mille eesmärk oli innustada 11-14 aastaseid noori mõtlema välja ja kavandama üritusi, mis neile meeldiksid. Triniti töötajad kutsusid noored advokaadibüroosse külla, kus lapsed oma ideid esitlesid ning said tagasisidet, mis oli väga hästi ning millele võiks ehk veel mõelda. Mitmed Triniti töötajad on olnud seotud ka Skautide Ühingu korraldatava ERNA matkaga: näiteks punktikohtunikena matkapunktis või hoopis turundusmeeskonnas. Lisaks on advokaadibüroo vabatahtlikus korras käinud abiks heakorratöödel lasteaedades.

RAGN-SELLS

Heategevusliku iseloomuga ühistegevused on saanud Ragn-Sellsis traditsiooniks. Neli korda aastas viivad töötajad läbi poolepäevase heategevusliku aktsiooni. Näiteks on ühiselt käidud koristamas Tallinna loomaaia territooriumi ja loomade puure; aidatud ehitada Lilleoru koolituskeskust; pakutud tegevusi Haapsalu Viigi koolis õppivatele erivajadustega lastele ning  koristatud maailmakoristuspäeva raames Raku järve äärset ala. Samuti käivad Ragn-Sellsi töötajad koolides ja lasteaedades loenguid pidamas.  Ragn-Sells oli üks ettevõtetest, kes pani aluse Tagasi kooli projektile, mille kaudu jõuavad sajad külalisõpetajad koolidesse üle Eesti, et tuua mitmekesisust ja põnevust erinevate ainete õpetamisse.