Aastane soodne muuseumikaart elavdaks haritumate, nooremate ja mitte-eestlaste muuseumikülastusi
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EASi) turismiarenduskeskus uuris Eesti elanike muuseumihuvi ning seda, kuidas mõjutaks aastane soodne muuseumikaart külastuskäitumist. Selgus, et aastane soodne muuseumikaart elavdaks eelkõige haritumate, nooremate ja ka mitte-eestlaste muuseumikülastusi.
„Muuseumikaardi võimalusi ajendas meid uurima soomlaste kogemus, mis näitab, et niisugusel tootel on suur turundusväärtus. Eestiski oleks see hea võimalus motiveerida sise-, aga miks mitte ka lähiturismi kultuurihuvilise publiku toel,“ ütles EASi turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik.
Museokortti Soomes võimaldab aastapiletiga piiramatu arv kordi külastada 300 muuseumi üle kogu Soome. 2015. aastal lansseeritud kaardiga on liitunud aasta-aastalt üha enam muuseume, see on kasvatanud 71% muuseumide piletitulu ning kolmandiku võrra muuseumikülastusi. Kasvanud on ka muuseumipoodide käive. „Igakordse piletibarjääri kadumine on muutnud muuseumiskäigud varasemaga võrreldes rohkem igapäevaelu osaks: lepitakse kokku näiteks kohtumisi muuseumi kohvikus, tehakse ka lühemaid käike,“ selgitas Liina Maria Lepik.
MTÜ Eesti Muuseumiühingu esimehe Inge Laurik-Tederi sõnul võidaksid üle-eestilisest muuseumikaardist nii külastajad kui ka muuseumid. „Ühine turundusplatvorm aitab avastada muuseume eri paikades, samuti ergutab soodsama hinnaga ühiskaart korduvkülastusi ning erinevate muuseumiteenuste kasutamist. Soome kogemus on näidanud, et muuseumikaart muudab ka külastusharjumust – oma lemmiknäitust käiakse vaatamas mitu korda,“ ütles Inge Laurik-Teder.
Turismiarenduskeskuse tellitud uuringust selgus, et viimase aasta jooksul on mõnd Eesti muuseumi külastanud 60% elanikest. Seejuures ootuspäraselt on külastajaid rohkem noorte, kõrgema sissetulekuga, kõrgema haridusega inimeste ja tallinlaste seas. Lastega peredest on viimase aasta jooksul muuseumis käinud ligi 2/3. Kõige vähem on külastajaid üle 75-aastaste ja madalama sissetulekuga inimeste hulgas.
Viimase aasta jooksul on kaks kolmandikku muuseumikülastajatest külastanud ka mõnda muuseumit väljaspool kodukohta. Sellisteks külastajatest on eelkõige väiksemate asulate ja maakohtade elanikud, kellel tõenäoliselt pole kodukohas eriti muuseumikülastamise võimalusi. Keskmisest vähem on kodukohast väljaspool muuseume külastanud muust rahvusest inimesed ning nii Virumaa kui ka Tallinna elanikud.
60% nimetas külastamise põhjusena soovi sisustada huvitavalt vaba aega, 40% huvi konkreetse ajutise näituse vastu. 27% pidas muuseumikülastust vajalikuks lastele teadmiste jagamise eesmärgil. Kolmandik külastajatest on käinud muuseumikohvikus või -poes, viiendik giidiga ekskursioonil.
52% küsitletutest ei tundnud huvi muuseumi aastakaardi vastu, 48% kaaluks seda. Kõige avatumad sihtrühmad aastapileti ostule on nooremad ja suurema sissetulekuga inimesed, muust rahvusest elanikud ning 1–2 lapsega leibkonnad. Aastapiletist mitte huvitatud muuseumikülastajad nimetasid põhjusena, et nad käivad muuseumis harva ning väärtustavad pigem spontaansust ja ühekordseid pileteid, kui huvi tekib.
Aastapileti kaardina eelistatakse ID-kaarti. Plastkaardid ja digilahendused toetust ei leidnud.
Uuringut rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond ja selle viis läbi uuringufirma Kantar Emor 10.–16. juunini. Küsitleti kokku 826 Eesti elanikku vanuses 16-84, kes on viimase 12 kuu jooksul muuseume külastanud.
Uuringuga saab tutvuda puhkaeestis.ee veebilehel.
