Eesti Vabaõhumuuseumis toimuv festival aitab tutvustada roma rikast ja salapärast kultuuri
Sel laupäeval, 15. augustil toimub Eesti Vabaõhumuuseumis Eesti romade festival ROMFEST-EST. Festivalil osalevad roma artistid Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest. Kontserdi peaesineja on rahvusvaheliselt hinnatud Leedu mustlasansambel Sare Roma.
Festivali põhisündmus on rahvusvaheliselt tuntud roma artistide ühine kontsert. Lisaks avatakse festivalil näitus Eesti romade ajaloost, festivali meeleolu loob väike laat, väiksematele külalistele on Vabaõhumuuseumi lasteprogramm.
MTÜ Euroopa Romade Foorum Eestis esinaine Zalina Dabla hindab võimalust tutvustada romade kultuuri ja teha koostööd rahvusvaheliste artistidega. „Rahvusvaheline festival annab eesti romadele võimaluse arendada oma kultuurielu ning sõlmida koostöösidemeid eri valdkondades ka teiste maade romadega. Festivali korraldamine on andnud võimaluse teha koostööd erinevate riigiasutustega ja protsessis õppida oma kultuuri laiemat tutvustamist,” ütleb Dabla.
Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik ja ESTROMi projekti koordinaator Mall Saul lisab, et suur rõõm on toetada noorte ja tegusate Eesti roma naiste suurt ja siirast soovi oma rikast rahvuskultuuri Eesti inimestele tutvustada. „Roma muusika ja tantsu kontsert, kus on professionaalsel tasemel esindatud väga erinevad stiilid, on Eestis üsna harukordne ja tasub kindlasti vaatamist-kuulamist.“
Roma rikas ja eripärane muusika, tants ja kunst on üldtuntud. Seevastu teadmisi roma kogukonna tavadest ja normidest on aga vähe, kuid just need mõjutavad meie keskel aastasadu omaette elanud romade suhet ümbritsevaga. Euroopas elab romasid umbes 10 miljonit, suuremad kogukonnad on Rumeenias, Venemaal, Ungaris, Bulgaarias, Hispaanias ja Prantsusmaal. Rahvastikuregistri andmetel elab Eestis kokku 655 romat, neist ligi kolmandik Valgas.
Riiklik arengukava Lõimuv Eesti 2020 märgib, et keelelis-kultuurilistest kogukondadest on vaja tähelepanu pöörata romadele, kelle kontaktide tihenemist ülejäänud ühiskonnaga tuleb toetada. Eesti väikesearvuline roma kogukond vajab lisatähelepanu haridus-, tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas.
Eestis elavad romad püsivalt alates 17. sajandist. 1841. aastal koondati Eestis rändlevad romad Liivimaa kindralkuberneri käsul elama Laiuse kroonuvalda. Siiski rändles romasid Eestis ka edaspidi. Lisaks Skandinaaviast Eestisse jõudnud nn Laiuse romadele elas Eestis ka Poolast, Venemaalt ja Lätist saabunud romasid. Saksa okupatsiooni ajal 1941-44 hukati peaaegu kõik Laiuse ning suurem osa Läti ja Vene romadest. Osa veeti laagritesse Poola ja Saksamaale. Eesti roma kogukonnast säilis vaevalt kümnendik.
Enamik praegu Eestis elavaid romasid on rännanud Eestisse pärast teist maailmasõda Lätist (lotfitka romad) ja Venemaalt (haladitka romad). Eesti romadest peab 66% emakeeleks roma keelt, 16% vene ja 10% eesti keelt ning 8% muid keeli. Suur osa romadest suhtleb nii roma, eesti kui ka vene keeles.
