Kultuurikomisjon tegi otsuse riiklikult tähtsate kultuuriehitiste toetamises
Riigikogu kultuurikomisjon otsustas teha täiskogule ettepaneku nimetada järgmisteks kultuurkapitali vahenditest toetatavateks riiklikult tähtsateks kultuuriehitisteks vastavalt pingereale Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal Manufaktuur, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja ja rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus.
Komisjoni esimees Aadu Must rõhutas, et valikut tehes peeti silmas ehitiste olulisust kogu Eesti kultuurile, kultuurivaldkondade vahelise koostöö soodustamist, mõju regioonile ja regionaalset tasakaalustatust. „Samuti võtsime arvesse ehitise võimalikke kasutajaid ja osasaajaid, eeldatavat maksumust, võimalikke kaasrahastajaid ja edasist ülalpidamist,“ lisas Must. Ta avaldas tänu kõigile, kes riikliku tähtsusega kultuuriehitiste välja selgitamiseks ettepanekud komisjonile esitasid.
Komisjoni ettepanek liigub nüüd riigikogu suurde saali, kus tehakse lõplik otsus, mille rajamist või renoveerimist järgnevatel aastatel kultuurkapitali vahenditest toetada. Otsuse eelnõu arutatakse täiskogus kahel lugemisel. Lõpphääletuseni loodetakse jõuda juba kevadistungjärgu lõpuks.
Kultuurikomisjoni liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa sõnul on kõik komisjonis sõelale jäänud objektid väga eriilmelised ja Eesti kultuurile olulised, seega oli lõpliku valiku tegemine keeruline.
Ta märkis, et kindlasti aitas konkurss paremini aru saada erinevate piirkondade kultuurivaldkonna vajadustest. „Loodame, et komisjoni arutelud on andnud väärt ideid ka teistele võimalikele toetajatele, kel on huvi ja vahendeid suure kultuurimõjuga objektidesse panustada. Samuti on ehk tõstatunud ja lahendamist leidmas nii mõnegi väiksema objektiga seotud murekohad, mis arutelude käigus esile kerkisid,“ rääkis Ladõnskaja-Kubits.
Eesti Kultuurkapitali seaduse kohaselt toetab kultuurkapitali nõukogu vastavalt riigikogu otsusega kinnitatud pingereale riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. Üheaegselt saab toetada kuni kahte objekti. Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse iga-aastaselt 60,6% kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust.
Viimati otsustas riigikogu 1996. aastal rahastada riiklikult tähtsate kultuuriehitistena Kumu, Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ehitamist.
Kõigi riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ettepanekutega saab tutvuda riigikogu kodulehel.
