President Kersti Kaljulaid andis täna Kadriorus üle noore kultuuritegelase preemia heliloojale ja dirigendile Rasmus Puurile.
„Rasmus Puuri seost laulupeoga teavad isegi need inimesed, kes igapäevaselt on koorilaulust kaugel. Vajame sinusuguseid noori toimetajaid ka oma kõige pühamast pühama sündmuse juurde, mille 150. ühist pidupäeva oleme juba tähistanud,“ ütles president Kaljulaid.
Riigipea soovis ka laureaadile, et too ei mattuks vaid korraldamisse ja kirjutaks ka ise. „Ei teagi, kuidas on Eestis võimalik saada tuntuks ilma kollase reklaamita ja lihtsalt sellega, et luuakse ilu. Seda oled sa palju teinud ja kindlasti teed ka edaspidi,“ sõnas ta.
Rasmus Puuri helilooming on 30 eluaasta kohta mitmekülgne ja teoste nimekiri aukartustäratavalt pikk. Tema teosed kannavad sageli nii sügavat rahvustunnet kui ka tundlikku sotsiaalset närvi. Tema isikus avaldub siiras hool eesti kultuuri käekäigu pärast, mida kannab mitmekülgne talent ja laitmatu tööeetika. Puur on ka organisaator, kelle sära ja südamega pühendumine on eeskujuks paljudele Eesti inimestele, noortele ja vanematelegi. Näiteks jäid tema veenmisjõud ja energia silma XII noorte laulupeo „Mina jään“ meeskonnast, kus ta oli nii ideekavandi autor, dirigent kui ka peadirigendi assistent.
Rasmus Puuri sõnul on tänapäevases maailmas äraütlemata suur privileeg teha midagi sellist, mida päriselt tahad ja mis on ka hobi ja kirg, ent mis on pragmaatilises mõttes täiesti kasutu. „Ja kui keegi seda märkab, õlale patsutab ja on valmis selle ka teatud hetkedel kinni maksma, siis ma väga hindan seda,“ selgitas Rasmus Puur.
Ta lisas, et loodetavasti ei väsi ka noored peale tulevad kultuuritegijad seda Exceli tabelisse mahutamatut ja kasutud tööd tegemast ning loovad nii sümpaatiat, sildu, inimeseks olemist ja Eesti kultuuri.
Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia on mõeldud kuni 35-aastasele silmapaistvale kultuuritegelasele tänuks ja tunnustuseks tehtu eest ning edasiseks innustuseks. 5000 euro suurust preemiat rahastab aastast 2018 ettevõtja Enn Kunila. Varem on preemia pälvinud näiteks dramaturg Eero Epner, luuletaja Kristiina Ehin, džässmuusik Kadri Voorand ja viimati arvutimänguloojad Robert Kurvitz ja Aleksander Rostov.
