25. augustil jagasid Eesti Jazzliit ja Jazzkaar Eesti džässiauhindu, kus aasta džässmuusikuks tunnistati pianist Holger Marjamaa.
“Ma leian, et kui oled milleski andnud absoluutselt kõik, siis on ju ainult positiivne, et sind selle juures märgatakse. See annab ka tänulikkust ja kindlust, et oled siin ikkagi midagi õigesti teinud ja sinu musitseerimine on kõnetanud ja täitnud enda eesmärki. Näen, et džäss on muutunud intellektuaalseks/akadeemiliseks ja väga vähe on muusikuid, kes suudavad pugeda ka muusikakaugete inimeste kõrvadesse ja südamesse. Inimene peaks seda muusikat esmalt tajuma enda kehaga ja siis alles mõistusega – emotsionaalselt, nii nagu väike laps leiab enda jaoks midagi põnevat. Ma siiralt loodan, et minu lindistused ja kontserdid on toonud kuulajaid kaasa selle lainega, kus nad saavad naerda, nutta, tunda rahu ja teisi positiivseid vaimseid seisundeid. Need vibratsioonid võiksid ju tervendada meid kõiki,” kommenteeris Marjamaa.
“Kuna džäss on üks osa Ameerika mustade muusikast, siis ma soovin, et muusikud tunneks huvi ka selle sugupuu vastu: bluus, r’n’b, hiphop, gospel, funk, soul. Kõigis nendes žanrites on see sama hing ja ma leian, et on aeg tagasi tuua džässis see sama tunne, mida me kogeme kuulates eeltoodud muusikastiile. Olen õnnelik, et olen leidnud enda kõrvale muusikud ja sõbrad, kellelt kõigilt olen õppinud, kellega koos saanud kasvada ja areneda ning kellega saame aru ja tajume muusikat samamoodi. See auhind on teile kõigile, kes te olete minu kõrval olnud ja kellega on mul au koos teha seda parimat muusikat: džässi, black American classical music’ut,” lisas ta.
Holger Marjamaa on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Sibeliuse Akadeemias Soomes. Mõned aastad tagasi viis karjäär Holgeri New Yorki, kus ta asus õppima maineka Manhattan School of Music konservatooriumi magistrantuuris. Sealt kogutud teadmised, tutvused ja kogemused on Holgerist teinud nõutud lavapartneri nii Euroopas kui ka kaugemal. Tänaseks on Marjamaa lava jaganud teiste hulgas Chris Botti, Lee Ritenouri, Ben Wolfe’i, Carl Alleni, Dennis Chambersi, Lizz Wrighti, David Kikoski, Lonnie Liston Smithi, John Riley, Steve Wilsoni, Jukkis Uotila, Mark Grossi, Joey DeFrancesco, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja paljude teistega. 2013. aastal pälvis ta noore džässitalendi auhinna ja 2018. aastal oli Thelonius Monki konkursi poolfinalist. Oma trio ja arvukate külalismuusikutega andis Marjamaa 2019. aastal välja heliplaadi „Mostly Standards“. Aasta džässmuusik 2021 saab preemiaks 3500 eurot Eesti Autorite Ühingult, Jazzkaarelt ja Jazzliidult.
Aasta džässansambli auhinna pälvinud Joel Remmel Trio on 10 tegutsemisaasta jooksul andnud arvukalt kontserte ja salvestanud neli albumit põhjamaiselt poeetilise omaloominguga. Ansamblis musitseerivad lisaks Joel Remmelile klaveril veel Heikko Remmel kontrabassil ja Ramuel Tafenau löökpillidel. Nende viimane album „Sharp”, kus tegi kaasa Soome üks tuntumaid trompetimängijaid Jukka Eskola, esitati aasta džässalbumi tiitlile Eesti Muusikaauhindadel. Eelmisel aastal avaldas ansambel kaks lühialbumit Aleksander Paali ja Jukka Eskolaga. Tänavu aprillis ilmus ansambli viies stuudioalbum külalismuusikutega. Lisaks Eestile on trio muusika jõudnud ka mujale Euroopasse ja Jaapanisse. Aasta džässansambel pälvib preemiana 1000 eurot.
Kuulajate südamed võitnud helilooja, kitarrist ja multiinstrumentalist Erki Pärnoja pälvis aasta džässihelilooja auhinna. 2016. aastal ilmus kitarristi laialdast tähelepanu äratanud debüüt-EP „Himmelbjerget”. Filmilikule tunnetusele toetuv muusika sai väärilise jätku albumi „Efterglow” näol. 2018. aastal oli Pärnoja mastaapse kunstideülese Jazzkaare kontsertetenduse „Saja lugu” muusika looja. Selle muusikaga ilmus 2018. aastal ka heliplaat, mis kandideeris Eesti Muusikaauhindadel ja mille lugusid on Spotifys kuulatud miljoneid kordi. 2020. aastal avaldatud sooloalbum „Leva” viis Erki tuurile Eesti väikestesse kontserdipaikadesse. Lisaks pakkus väljakutset talle kui heliloojale kooriteose „Anima Mea“ kirjutamine koorile Collegium Musicale. 2020. aastal pälvis Erki Pärnoja helikunsti sihtkapitali aastapreemia väljapaistva žanriteülese loometegevuse ja suurepärase üle-eestilise kontserdisarja eest. Võitjale on 2000 euro suurune preemia Eesti Autorite Ühingult.
Talendikas soulilauljatar ja helilooja Rita Ray pärjati noore džässitalendi auhinnaga. Põlvas 10 aastat koorilauluga tegelenud, pealinnaelus karastunud ja džässiõpingutes tugisambaid kindlustanud Ray avaldas 2019. aastal debüütplaadi „Old Love Will Rust” ja pälvis neli nominatsiooni Eesti Muusikaauhindadel. Tema debüütalbum on rännak souli- ja klassikalise r’n’b radadel. Rita Ray kontsertidel säravad tema hingestatud jõuline vokaal, meeldejäävad meloodiad ja ka tantsulisus. Album on pälvinud rohkelt kiidusõnu ja välismaised arvustused annavad mõista, et tema muusika läheb korda ka mujal maailmas. Palasid albumilt on mängitud populaarsetes Ühendkuningriigi raadiojaamades BBC ja Soho Radio. Auhinnaks võitjale on 1000 eurot Telliskivi Loomelinnakult ja võimalus esineda aasta jooksul Jazzkaare korraldatud kontserdil.
2020. aasta kevadel lükkas armastatud klubi Philly Joe’s käima Philly Joe’s TV, mida tunnustati džässiedendaja auhinnaga. Oktoobris toimusid esimesed suured kontserdiülekanded festivalilt Jazzkaar. Tänaseks on Philly Joe’s TV üle kandnud ja salvestanud rohkem kui 20 kontserti, millele lisandub iga kuu neli kuni kuus kontserti. Nii moodustub väärtuslik Eesti džässikontsertide arhiiv, mida on võimalik järelvaadata ka aastate pärast. Preemiaks edendajale on kõige nutikam kohvimasin festivali peatoetajalt Juralt ning vabapääse Jazzkaare ja Eesti Jazzliidu kontsertidele aasta jooksul.
Sel aastal pälvisid kõik võitjad fotograaf Kaupo Kikkase tööd seeriast „Ansel”. Kokku esitati auhindadele sadakond nime, kelle seast valis žürii välja nominendid. Võitjad selgusid žürii- ja publikuhääletuse ühistulemusena, sealjuures oli publikuhääl võrdne ühe žüriihäälega. Tseremoonia toimus festivalil Jazzkaar enne Joel Remmel Trio kontserti. Auhindu jagati 15. korda.
