FOTOD I Kaitseminister Kalle Laanet Ukrainas: sõda pole Kiievist lahkunud
Ukrainat külastanud kaitseminister Kalle Laaneti sõnul näitavad eileõhtused raketirünnakud Kiievile, et sõda käib jätkuvalt kogu Ukrainas.
Eile õhtul toimus Kiievi vastu raketirünnak, kus kaks raketti tabasid tsiviilobjekte. Minister ja delegatsioon viibisid rünnaku ajal Kiievis, kuid keegi viga ei saanud.
Laanet kohtus eile Kiievis Ukraina kaitseministri Oleksii Reznikoviga ja tema kahe asetäitjaga ning Ukraina Maaväe juhtkonnaga. Minister käis purustatud Butša, Irpini ja Berdyanka linnades.
“Vene Föderatsiooni väed on tapnud põhjendamatult tsiviilelanikke ja maha jätnud purustatud asulad. Intensiivsed lahingud Ida- ja Lõuna-Ukrainas on Ukraina ja kogu Läänemaailma jaoks äärmiselt kriitilised. Kutsume oma liitlasi sõnadelt tegudele, et aidata Ukrainal see sõda võita ning riik uuesti ülesse ehitada,” ütles kaitseminister Laanet.
“Andsin kaitseminister Reznikovile teada, et Eesti on valmis tarnima Ukrainale ka täiendavaid raskerelvi ning korraldama Ukraina kaitseväelaste väljaõpet Lääne relvastuse kasutamiseks,” lisas Laanet.
Ministrid rääkisid kohtumisel ka praegu Ida-Ukrainas toimuvatest lahingutest, strateegilise kommunikatsiooni tähtsusest, olukorrast Valgevenes, viimastest arengutest Transnistria ja Moldova piirkonnas ning Ukraina täiendavatest abivajadustest.
Berdyanka, Butša ja Irpini linnajuhtidega kohtumisel räägiti kaitseminister Laanetile kohalike inimeste kannatustest. Lisaks käis minister Hostomeli Antonovi lennujaamas, mis oli terve kuu vältel Venemaa Föderatsiooni esimeste rünnakute objektiks ja lahinguväljaks. Tänaseks päevaks on kõikidest nendest piirkondadest Vene väed välja tõrjutud.
Kaitseministri delegatsiooni kuulus ka Eesti kaitsetašee Ukrainas kolonel Vahur Murulaid, kes koos abiatašee kolonelleitnant Andris Sprivuliga on Kiievis katkematult viibinud alates sõja algusest.
Ukraina võitleb täna mitte ainult oma riigi iseseisvuse vaid kogu Euroopa julgeoleku eest. Eesti jaoks on ülimalt oluline Ukrainat igakülgselt toetada, et nad suudaksid sõja võita ning mitte lasta Venemaa Föderatsioonil oma strateegilisi eesmärke saavutada. Eesti oli üks esimesi riike, kes alustas Ukraina toetamist sõjalise abiga. Tänaseks on Eesti sõjalist abi osutanud 230 miljoni ulatuses. Oleme andnud Javelini tankitõrje rakette, 122-mm haubitsaid, tankitõrjemiine ja -kahureid, käsitulirelvi, erinevat laskemoona, sõidukeid, kütust (koostöös eraettevõtetega), sidetehnikat, meditisiinitarvikuid, isikukaitsevahendeid (kaitseveste, kiivreid, jm.) ja toidupakke. Koostöös Saksamaaga oleme Ukrainale annetanud ning kohale viinud välihaigla ja meditsiinitarbeid väärtuses ligi 10 miljonit eurot.
