UKRAINA RAHVA TOETUSEKS I Välisminister Liimets: tsiviilisikute ja humanitaartöötajate kaitse peab olema igas konfliktis ja sõjas tagatud
Välisminister Liimets kohtus 19. mail Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC) asepresidendi Gilles Carbonnieriga, keskendudes humanitaarabile Ukrainas, rahvusvahelise humanitaarõiguse kaitsele ning koostööle küber- ja digivallas.
Viimastel andmetel on Ukrainast põgenenud üle kuue miljoni inimese ja humanitaarabi vajab enam kui 15 miljonit ukrainlast. „Kuni Ukrainal on sõda võidetud, jätkame kõikvõimalikke jõupingutusi, et tagada elutähtis humanitaarabi ja leevendada inimkannatusi. Üheks oluliseks Rahvusvahelise Punase Risti ülesandeks on aidata kaasa sõjas kaduma jäänud inimeste tuvastamisele ja omaste teavitamisele. Selles valdkonnas on nad aidanud Ukrainas vähendada hukkunute omaste teadmatust. Meenutan, et Teises maailmasõjas kaduma jäänud Eesti inimeste saatusest kuulsime sageli alles pärast 1991. aastat.“
Kohtumisel Carbonnieriga rõhutas välisminister, et meie kohus on kaitsta reeglitel põhinevat maailmakorda ja rahvusvahelist humanitaarõigust. „Kõik riigid, nagu ka Venemaa, peavad austama rahvusvahelist humanitaarõigust. Igas sõjas on oluline, et tsiviilisikute elu on austatud ja tagatud, nagu ka ei purustata lasteaedu, koole, haiglaid. Eesti seisab järjepidevalt ka selle eest, et kõikide sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude eest tuleb nende toimepanijatel igasuguste mööndusteta vastutada,“ sõnas Liimets.
Välisminister tõi välja, et Eesti on lähetamas neli eksperti pikaajalisele missioonile Rahvusvahelise Kriminaalkohtu uurimismeeskonda, mis dokumenteerib ja uurib Venemaa Ukrainas toime pandud kuritegusid.
Kohtumisel rääkisid Liimets ja Carbonnier ka koostööst küber- ja digivallas. „Eesti saab oma mitmekülgsete teadmiste ja kogemustega aidata kaasa rahvusvahelise humanitaarõiguse kaitsele küberruumis ja digitaliseerimise edendamisele, et kindlustada humanitaarabiteenuste järjepidevus,“ märkis välisminister.
