Siseminister Kristian Jaani: ülevaade ajutise kaitse saajatest läheb veelgi paremaks
Võrdlus Leedu ja Läti registritega näitab, et kahest riigist korraga on ajutist kaitset palunud 76 Ukrainast pärit sõjapõgenikku, mis kaitse saajate üldarvust moodustab vaid väikese osa. Äsja käivitunud täiendav andmevahetus teiste Euroopa Liidu riikidega aitab neid juhtumeid veelgi vähendada.
Siseminister Kristian Jaani ütles, et hea koostöö Läti ja Leeduga näitab, et andmete kõrvutamises ei ole midagi keerulist. „Eesti initsiatiivil käivitunud andmevahetus toimib ja meil on abivajajatest vajalik ülevaade ning kõik on kontrolli all,“ sõnas ta.
Jaani lisas, et järgmise sammuna on plaanis topeltkaitse saanud inimestega ühendust võtta ja teavitada neid, et ajutist kaitset on lubatud saada ainult ühest riigist ning kui inimene on selle saanud mitmest riigist, siis tuleb teha valik ühe riigi kasuks ning teistest loobuda. „Ilma andmevahetuseta on teoreetiline võimalus, et kahest riigist ajutise kaitse saanud inimene saab ka erinevaid toetusi kahest riigist ning see ei ole õiguspärane. Soovime selliseid juhtumeid vältida ning saada tegelikkusele vastav ülevaade, millises riigis kaitse saajad elavad ning neid ka vastavalt toetada,“ selgitas Jaani.
Ministri sõnul muutub olukord aga veelgi paremaks, sest eile käivitus ka Euroopa Liidu ajutise kaitse registreerimisplatvorm. Jaani märkis, et tegemist on ilmselt kõige kiiremini loodud euroliidu ülese tehnilise lahendusega liikmesriikide koostöö toetamiseks, ideest valmimiseni kulus kolm kuud. „Nii Euroopa komisjon kui liikmesriigid on teinud selle nimel uskumatult palju tööd,“ sõnas Jaani.
„Platvormil on sama eesmärk, nagu meie andmevahetusel Läti ja Leeduga. Tahame saada võrreldavaid andmeid võimalikult väikese viivitusega just juhtudeks, kui inimene on juba ühes riigis ajutise kaitse saaja, aga taotleb seda teadmatusest või muul põhjusel ka teisest riigist. Siis oleks tema staatus taotluse esitamisel kohe näha,“ rääkis Jaani.
Tegemist ei ole Euroopa Liidu andmebaasiga – andmete omanikuks on endiselt liikmesriigid, kes on omavahel sõlminud andmete ühise kasutamise lepingu. Platvorm võimaldab kontrollida, millises liikmesriigis on ajutise kaitse staatus kehtiv ja millises riigis on veel kaitset taotletud. Platvormi kaudu saavad liikmesriigis konkreetse kaasuse puhul omavahel suhelda ja vahetada krüpteeritud faile.
- Eestis ja Lätis on ajutise kaitse saanud rohkem kui 26 000 isikut, Leedus on neid üle 54 000, Poolas aga rohkem kui 1 140 000 inimest.
