EESTI KUNSTIINDEKS I Kunsti kui varaklassi investeerimine on heitlike aegade tõttu märkimisväärselt tõusnud
Eesti kunstiidu Kanvas.ai avas oma veebilehel Eesti kunstiindeksi, millest nähtub, et Eesti oksjonigaleriide maht on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud, ulatudes pea 4,5 miljoni euroni. Kunsti kui varaklassi investeerimist on mõjutanud kriisid, mis ajendavad paigutama raha alternatiivsetesse varaklassidesse.
Kanvas.ai kunstiindeksi eestvedaja ja Kanvas.ai kaasasutaja Julian Kaljuvee sõnul on Eesti oksjonigaleriide maht viimase paarikümne aasta jooksul pidevalt kasvanud, kusjuures suurem tõus on toimunud just ühiskondlike kriiside ajal. „Kui 2001. aastal oli Eesti avalike oksjonigaleriide käive 174 000 euro ringis, siis 2021. aastal ulatus see juba umbes 4,5 miljoni euroni. Kunsti müük on hüppeliselt kasvanud alates 2019. aastast ning seda on mõjutanud ühiskondlikud kriisid. Näiteks läks Eesti oksjoniturg täiesti ülesse, kui puhkes sõjaline konflikt Ukrainas. Inimesed hakkasid raha teadlikumalt paigutama kunsti, samal ajal kui aktsiaturgudel toimus langus. Sama juhtus ka koroonakriisi alguses ning eelmise majanduslanguse ajal, mil oksjonite volüüm tõusis väga kõrgele,“ rääkis Kaljuvee.
Eesti kunstiindeks on loodud Eesti suuremate kunstigaleriide – HAUS galerii, Vaal galerii, Allee galerii, E-kunstisalongi ja Verinssage galerii – viimase 20 aasta avalike oksjonite info põhjal. Kunstiindeks annab adekvaatse ülevaate Eesti klassikalise kunsti turul toimuvast: millised tööd ja kunstnikud on avalikes müükides kõige rohkem hinnatud, kuidas kunsti hind on ajas tõusnud, kuidas oksjoni tööde maht on ajas muutunud jne. Näiteks selgub, et Eesti kunstioksjonitel on kõige kallima hinna eest müüdud Konrand Mägi loomingut, kuid populaarsed on ka Eduard Wiiralti teosed. Huvitav on ka märkida, et Wiiralti teoste hinna kasvuprotsent on läbi aastate olnud üks kõrgemaid (umbes 70% aastas). Varem Riivo Antoni poolt loodud Eesti kunstiindeksi veebileht ei ole enam aktiivne ja seega täidab Kanvas.ai kunstiindeks (artindex.kanvas.ai) tekkinud tühimikku, olles kõikidele kasutajatele tasuta kättesaadav. Indeksi avaldamine just nüüd peaks kunstihuvilistele huvi pakkuma, kuna oktoobris ja novembris algab Eestis oksjonite hooaeg.
Kunstiindeksi üks eesmärke on olla tööriistaks inimestele, kes tahab investeerida kunsti kui varaklassi. Kaljuvee sõnul saab kunstiindeksit võrrelda aktsiaindeksiga või kinnisvaraindeksiga. „Kui aktsiaindeks näitab, kuidas aktsiaturul või aktsiaturu osal läheb, ning on kauplemisajal pidevas muutuses, siis sama on ka kunstiindeksiga. Kui inimene kunstist midagi ei tea, siis kunstiindeksi põhjal saab ka algaja hakata tegema väga kindlaid ja julgeid samme, sest oksjonitest tulenev info on usaldusväärne ja faktidel põhinev. Me tahame anda turvatunnet nendele, kes tahavad kunsti investeerida, kuid tunnevad end kunstimaailmas ebakindlalt,“ selgitas Kaljuvee.
Mujal maailmas on kunstiindeksid laialt levinud ja toimivad väga hästi. Tuntumad ja suuremad kunstiindeksid nagu Masterworks, Artprice ja ArLogic annavad reaalajas ülevaate, kuidas kunstiturg on pidevas muutuses, kuidas kunstiteoste hinnad on ajas muutunud, milline on konkreetse kunstniku teoste väärtus praegusel ajahetkel, millise volüümiga on kunstiturg jne. Samas on need andmebaasid väga kallid ning ei anna ülevaadet Eesti kunstist ja kunstnikest.
Kunstiindeksi tulevik
Praegune Eesti kunstiindeks põhineb traditsioonilisel kunstil, mis tähendab, et galeriidest tulenev info ei anna pädevat ülevaadet noorte kunstnike töödest. „Kunstiindeksi põhjal on hästi lihtne minna kindla peale välja ja investeerida näiteks Wiiralti või Arraku töödesse. Samas võib tõelisi pärleid leida noorte kunstnike seast, kuid nende tööd ei ole oksjonitel ja seetõttu puudub nende kohta ka asjakohane info,“ rääkis Kanvas.ai kaasasutaja ja tegevjuht Astrid Laupmaa.
Laupmaa sõnul töötab Kanvas.ai selle nimel, et kunstiindeksisse jõuaks ka kaasaegne kunst, noor kunst ja noored kunstnikud. „Tehnoloogia on muutnud info niivõrd kättesaadavaks, et meil võiks ja peakski olema ülevaade kõikide kunstitehingute kohta. Meie idee on, et kunstiindeks oleks end isetäiendav ja muutuks tööriistaks kõigile tegutsevatele galeriidele, kes soovivad oma müüke andmebaasi lisada. Kui noor alustav kunstnik müüb ühe töö, siis see info võiks jõuda ka kunstiindeksisse ning kui aja jooksul selle kunstniku hinnad hakkavad tõusma, siis see info kajastub vastavalt ka kunstiindeksis. Sel juhul pääseksid ka noored kunstnikud püünele,“ selgitas Laupmaa.
Tulevikus on plaanis luua indeks ka NFT-kunstile. „NFT-kunst on koht, kus väga kergesti eksitakse ära – NFT-sid võib teha igaüks ja igal pool ning väga tihti teevad seda kunstnikud ise. NFT-kunstiindeks annaks samuti ostjatele turvatunnet, et ta tõesti ostab kvaliteetse teose, millel on väärtus ka järelturul. Esialgu alustame NTF-kunstiinfo kogumist Tezose plokiahelas loodud NFT-de müükide pealt, mis toimuvad läbi Kanvas.ai keskkonna,“ rääkis Laupmaa.
- Praegune Eesti kunstiindeks on huvilistele tasuta kättesaadav Kanvas.ai kodulehel.
