Selgusid lõimumisvaldkonna silmapaistvaimad arendajad
16. detsembril tunnustasid Kultuuriministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus silmapaistvaimaid lõimumisvaldkonna arendajaid. Lõimumisvaldkonna preemiad pälvisid Jelena Skulskaja, Marju Lauristin, OÜ Shiftworks, Eesti Rahva Muuseum ja Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi filiaali Ukraina kooli vedajad Anu Luure ja Natalja Mjalitsina.
Lõimumisvaldkonna preemiate väljaandmise eesmärk on tunnustada neid, kes on aidanud kaasa Eestis esindatud kultuuride tutvustamisele, erineva emakeelega inimeste vahel kontaktide loomisele ja koostöö arendamisele ning erinevate kogukondade vahel ühise keele leidmisele.
“Meie ühiskonnale on oluline, et siin elavad inimesed on osa eesti kultuuriruumist ning erinevatest rahvusestest inimeste vahel on head suhted. Venemaa agressioon Ukrainas avas mitmed minevikuhaavad ning paiskas Eestisse lühikese aja jooksul väga palju sõjapõgenikke. Lõimumisvaldkonna ülesanne on neid väljakutseid lahendada, hoida ühiskonda koos ja sidusana. Mul on hea meel, et tunnustame täna inimesi, organisatsioone ja ideid, kes oma tegevusega panustavad ühtekuuluvustundesse ning turvalisemasse ja kultuuriliselt mitmekesisesse Eestisse,” ütles kultuuriminister Piret Hartman.
Preemiate laureaadid kuulutati välja neljas kategoorias. Igas kategoorias parimaks tunnistatud lõimumisvaldkonda panustaja sai 1000 euro suuruse preemia, tänavu esmakordselt hinnatud kategoorias „Lõimumise raudvara“ anti välja kaks preemiat.
Preemia kategoorias „Aasta sillalooja“ anti üle Helen Sildna juhitud Shiftworks OÜ-le Tallinn-Narva Music Week 2022 festivali korraldamise ja Station Narva festivali jätkusuutliku arendamise eest. Shiftworksi tegevused on viimase viie aasta jooksul aidanud kaasa Narvas ja Ida-Virumaal sidusama ühiskonna edendamisele: elavdanud kultuurielu, mitmekesistanud loomemajandust, parandanud elukeskkonda ja muutnud piirkonna kuvandit, rõhutades, et Narva on Eesti linn ja meie riigi osa ning et selle idapiir on turvaline.
Kategoorias „Aasta sõnumikandja“ pälvis lõimumispreemia Eesti Rahva Muuseumi avalike suhete osakond, kelle eestvedamisel koostöös sotsiaalministeeriumi ja sotsiaalametiga sündis projekt, millega koguti muuseumi varasalve Ukraina sõjapõgenike abistamise lugusid. Lisaks tutvustab Eesti Rahva Muuseum aastaringselt uussisserändajatele, sõjapõgenikele ja vähelõimunud Eestis elavatele inimestele korraldatavaid kursusi, mille läbijad saavad esimese ülevaate Eesti ajaloost ja kultuurist.
Kategooria „Aasta säde“ preemia läks Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi Ukraina kooli ülesehitamise eest Anu Luure’le ja Natalja Mjalitsina’le. Nende tugeva missioonitunde, meelekindluse, püsivuse ja kannalikkusega loodud kool pakub inimlikku soojust ja vajaduspõhist õpet Ukraina sõjapõgenikest lastele. Anu Luure ja Natalja Mjalitsina on oma seniseid professionaalseid oskusi osanud uute teadmistega hästi täiendada ning loonud hoolimata tavatutest oludest ühe heas mõttes erilise kooli.
Kategooria “Lõimumise raudvara” oli tänavu uus ja selles kuulutati välja kaks võitjat.
Preemia kategoorias „Lõimumise raudvara“ pälvis Jelena Skulskaja, kes on aastaid kirjutanud venelastele eesti kultuurist ning tutvustanud eesti keeles vene kultuuri. ETV-s on Skulskaja osalenud eesti-vene kultuurivahendajana ligi 100 saates ning raadios umbes 50-s saates. Ta on teinud ajalehtedele kaastööd alates aastast 1997, analüüsides just Eesti-Vene kultuuri kokkupuutepunkte ning lõimumiskohti, tal on ilmunud ka mitmeid eesti-vene kultuurivaldkondade raamatuid. Jelena jätkab samal rindel vankumatu jõuga.
„Lõimumise raudvara” kategooria teine laureaat on Marju Lauristin, kelle teaduslikus ja ühiskondlikus tegevuses on olnud suure kaaluga Eesti kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ja pikaajaline lõimumist edendav töö. Ta on suunanud selles valdkonnas toimuvat üle 30 aasta, hoolitsenud valdkonna teadusliku uurimise ja järelkasvu eest, olles lõimumistemaatikaga seotud 1990. aastatest. Marju Lauristin on lõimumistemaatikat tähtsustanud üldises kultuuri- ja sotsiaalpoliitilises kaastekstis, haridusvaldkonna arengu sihiseadetes, teadusuuringutes ning mitmesugustel visioonipäevadel.
- 2021.-2022. aasta lõimumisprojektide konkursile laekus kokku 23 taotlust.
