Lauri Läänemets: lai riigikaitse saab toimida toetudes tugevale vabatahtlusele
Siseministeerium tunnustas mai lõpus juba kolmeteistkümnendat aastat järjest siseturvalisuse vabatahtlike rühmi eelmisel aastal tehtu eest ning tänas inimesi, ettevõtteid, asutusi ja ühinguid, kes meie riigi turvalisusse panustavad. Sel aastal tunnustas Siseministeerium nii vabatahtlike rühmi kui ka nende toetajaid kokku kuues kategoorias.
Oma avakõnes rääkis siseminister Lauri Läänemets, et muutunud julgeolekukeskkond ning sõda Ukrainas mõjutab meid kõiki. Seetõttu on vabatahtlike roll ja olulisus vaid kasvanud. „Viimane aasta on toonud kogu siseturvalisuse valdkonnale juurde uusi väljakutseid ja ülesandeid, sealhulgas vabatahtlikele. Samas annab see võimaluse õppida ja tulevikuvaates end arendada ning järgmisteks kriisideks jälle paremini valmis olla. Lai riigikaitse saab toimida ainult toetudes tugevale vabatahtlusele, kaasates kõiki ja kõigi valdkondadega arvestades,” ütles Läänemets.
„Erinevad kriisid, mis meid viimased aastad on järgemööda proovile pannud, näitavad, et meil on hulk võimelünkasid, mis vajavad täitmist. Ja seda ka vabatahtlike kaasamisel. Näiteks eelmisel aastal jõustunud seadusemuudatused lõid võimaluse abidemineerjate ja kriisirolliga abipolitseinike (vabatahtlikud, keda riik saab vajadusel kutsuda kriise lahendama) süsteemsemaks kaasamiseks. Sel aastal saavad esimesed vabatahtlikud oma kriisirolli täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. Leidsime ka lisarahastust siseturvalisuse vabatahtlike tegevuste toetamiseks, seda nii esindusorganisatsioonide kui ka seltside tegevuste jätkusuutlikumaks tegevuseks,” lisas Läänemets.
Siseministeeriumi pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler Viola Murru sõnul ta ilma vabatahtliketa vabas ühiskonnas turvalisuse tagamist ette ei kujuta, seepärast on vabatahtlike tunnustamine, nendele varustuse ja tähendusrikka tegevuse tagamine, toetajate tunnustamine ja motiveerimine ülioluline. See aga saab sündida riigi, kohalike omavalitsuste ja erasektori koostöös.
„Vabatahtlikud osalevad nii reageerivas töös kui ka panustavad ennetusse, seetõttu on just viimase puhul koostöö kohalike omavalitsuste, haridusasutuste, ent ka ettevõtjate ja tööandjatega väga oluline – ohutu ja turvaline käitumine saavad alguse kodust, lasteaiast, koolist, ka töö juurest,” ütles Murd.
„Omavalitsused ja ettevõtjad, kes panustavad vabatahtlike toetamisse, loovad sellega turvalisust, samuti tööandjad, kes julgustavad oma töötajaid võtma osa vabatahtlikust tegevusest. Nii loome üheskoos turvalisema Eesti nii oma kodukohas, oma riigis kui ka Euroopas ja maailmas laiemalt,” sõnas Murd.
- Aasta vabatahtliku päästekomando aunimetuse sai Kehtna vabatahtlik päästekomando silmapaistva panuse eest turvalisusesse.
- Aasta abipolitseinike rühmaks valiti Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna rühm silmapaistva panuse eest turvalisusse.
- Aasta parimaks naabrivalvepiirkonnaks tunnistati Teenuse küla naabrivalve piirkond silmapaistva panuse eest turvalisusse, sealjuures kogukonna valmisoleku tõstmise eest kriisideks valmistumisel.
- Aasta vabatahtliku merepäästeühingu aunimetuse sai MTÜ Pärispea Vabatahtlike Päästeselts silmapaistva panuse eest turvalisusse.
- Aasta abipolitseinike toetaja aunimetuse sai Põlva Vallavalitsus Põlvamaa abipolitseinike märkamise ja toetamise eest ning Eesti Töötukassa oma töötajatele vabatahtlikuna panustamise võimaldamise eest ning politsei toetamise eest abipolitseinike tegevuste korraldamisel.
- Aasta vabatahtlike tugisamba aunimetuse sai Põhja prefektuuri vabatahtlike teenuse koordinaator Katrin Link silmapaistva panuse eest abipolitseinike kaasamisel ja toetamisel ning Irina Lukjanovitš silmapaistva panuse eest Häirekeskuse vabatahtlike kaasamisel ja toetamisel.
Kandidaate siseturvalisuse vabatahtlike rühmade tunnustamiseks said kuni 18. aprillini esitada kõik Eesti inimesed ja organisatsioonid seitsmes kategoorias: aasta vabatahtlik päästekomando või reservpäästerühm, aasta vabatahtlik merepäästeühing, aasta abipolitseinike rühm, aasta naabrivalve piirkond, aasta siseturvalisuse vabatahtlike toetaja, vabatahtlike tugisamba ja aasta uuendaja kategoorias.
Möödunud aastal osutus parimaks vabatahtlikuks päästekomandoks Palivere vabatahtlik päästekomando. Parimaks vabatahtlikuks merepäästeühinguks nimetati mullu MTÜ Toila Merepääste. Aasta abipolitseinike rühma aunimetuse sai 2022. aastal Põhja prefektuuri operatiivkeskuse abipolitseinike rühm. Aasta Naabrivalve piirkonnaks sai Hara naabrivalve piirkond. Aasta uuendaja aunimetuse sai Leena Pukk Politsei- ja Piirivalveametis abipolitseinike motivatsiooni- ja mentorlussüsteemi arendamise eest. Aasta vabatahtlike tugisamba aunimetuse sai Lauri Lindoja silmapaistva panuse eest päästeala vabatahtlike kaasamisel ja toetamisel.
- Eestis on üle 600 vabatahtliku merepäästja, ligi 1100 abipolitseinikku ja veidi üle 2300 vabatahtliku päästja. Häirekeskuse tegevustesse on kaasatud ca 240 vabatahtlikku.
