Lauri Hussar: Venemaa peab hüvitama Ukrainas tekitatud kahju
Riigikogu esimees Lauri Hussar rõhutas Krimmi platvormi teisel parlamentaarsel tippkohtumisel, et Venemaa peab hüvitama Ukrainas tekitatud kahju ning riigid peavad otsima aktiivselt võimalusi, kuidas kasutada selleks Venemaa külmutatud varasid.
Hussar kinnitas oma sõnavõtus, et Eesti jätkab Ukraina tugevat sõjalist, majanduslikku ja poliitilist toetamist niikaua, kuni Ukraina on Venemaa algatatud sõja võitnud, taastanud oma territoriaalse terviklikkuse ning saanud Euroopa Liidu ja NATO liikmeks. „Et seda saavutada, vajab Ukraina lubatud varustuse kiiret lahinguväljale toimetamist. Lisaks relvadele ja laskemoonale toetab Eesti koos Luksemburgiga Ukraina relvajõudude IKT infrastruktuuri arendamist,“ ütles ta.
Hussar kutsus riike toetama Ukraina presidendi rahuvalemit, mis tema sõnul peaks olema edasiste jõupingutuste aluseks. Ta toonitas, et püsivat rahu ei saa olla, kui agressor võidab.
Riigikogu esimehe sõnul tuleks prioriteediks seada rahvusvahelise eritribunali loomine, et vastutusele võtta kõik Venemaa agressioonikuriteo süüdlased. „Venemaa tuleb vastutusele võtta kõigi Ukrainas toime pandud kuritegude, sealhulgas agressioonikuriteo eest. Kellelgi ei tohi lasta varjuda immuniteedi taha,“ ütles ta.
Samuti rõhutas Hussar, et Venemaa peab hüvitama oma tegevusega tekitatud kahju Ukrainas. Tema sõnul on Riigikogu menetluses eelnõu, mis näeb ette riigisisesed reeglid, kuidas kasutada Ukrainale tekitatud sõjakahjude korvamiseks sanktsioneeritud isikute Eestis külmutatud varasid. „Võimalusi külmutatud varade kasutamiseks tuleb otsida nii Euroopa Liidu tasandil kui ka igas riigis eraldi,“ ütles ta, pidades oluliseks tugevdada ka Venemaale kehtestatud sanktsioone ning piirata Venemaa tegevust rahvusvahelisel areenil.
Prahas toimuval parlamentaarsel tippkohtumisel arutatakse olukorda Krimmis, keskendudes sanktsioonidele, meresõiduvabaduse tagamisele, inimõiguste olukorrale ning Venemaa ajutise okupatsiooni majandus- ja keskkonnamõjudele. Samuti räägivad parlamentide esindajad Ukraina toetamisest ja Venemaale rahvusvahelise surve suurendamisest laiemalt, eesmärgiga taastada Ukraina territoriaalne terviklikkus. Kohtumise lõpus võtavad tippkohtumisel osalejad vastu ühisavalduse.
Teist korda toimuva parlamentaarse tippkohtumise raames on Hussaril plaanis eraldi kohtumine Moldova parlamendi esimehe Igor Grosuga.
