President Karis: Ukraina abistamises ei sea me endile piiranguid
„Ukraina on sõjas. Venemaa ei sea endale piiranguid Ukraina ründamisel. Nii ei tohi ka meie seada piiranguid Ukrainale antavale abile. Pean igati legitiimseks, kui Ukraina ründab militaarseid ja sõda toetavaid sihtmärke ka Venemaa tagalas, et nii Venemaa sõjamasinat aeglustada,“ ütles president Alar Karis Kadriorus kohtumisel Ukraina peaministri Denõss Šmõhaliga.
„Piirangute seadmine, et abistame Ukrainat siiamaani ja ei sammugi edasi, aitaks ainult Venemaad agressioonilöökide kavandamisel,“ lisas Eesti riigipea. „Sõjas on täiesti legitiimne, kui Ukraina kaitsevägi purustab Venemaa armeele vajaliku taristu, kui see on seotud lähedalt või kaugelt antud raketi- ja droonirünnakutega Ukraina tsiviil- ja energiaobjektide vastu,“ lausus president Karis.
President Karis meenutas, et Euroopa Liit koos Atlandi-üleste liitlastega on majanduslikult ja sõjaliselt tugevam ja võimsam kui agressioonisõja alustanud Venemaa.
„See on sõda, kus ühel pool tungib peale kolonialistlik kurjus ja teisel pool kaitseb end rahvusvaheline õigus, riikide iseseisvus. Nüüd on eesmärgile pühendumise ja võimalikult kiiresti vajalike vahendite leidmise küsimus, et me suudame ennast ka tegelikkuses maksma panna,“ rõhutas president Karis. „Lääneriigid võivad kõik enda laod osta täis laskemoona, relvastust ja varustust, aga kui ukrainlastel kaitselahingutes kõike napib, pole kodusel laoseisul tähtsust.“
Lääneriigid võivad kõik enda laod osta täis laskemoona, relvastust ja varustust, aga kui ukrainlastel kaitselahingutes kõike napib, pole kodusel laoseisul tähtsust.
Eesti otsustas anda nelja aasta jooksul Ukrainale sõjalist abi 0,25 protsenti enda SKT-st ja kutsub liitlasi tegema sedasama. „Kui kõik seda teevad, siis Ukraina võidab,“ ütles president Karis. „Peame andma ukrainlastele seda, mida nad tõesti vajavad.“
Foto: Raigo Pajula
Ta pidas oluliseks ka pidevat abi Venemaa poolt purustatud Ukraina infrastruktuuri ülesehitamisse, millega tuleb tegeleda lahingute kiuste, et anda ukrainlastele lootust nende elu normaalsemaks muutumisse ja kodumaale naasmiseks. Samuti rõhutas president Karis soovi toetada Ukraina majandust ettevõtluskoostöö kaudu nii kaitsetööstuse, ehituse kui ka digisektoris.
„Ja kordan taas, mida olen mitmel puhul varem öelnud – erilist tähelepanu vajab Ukraina teadus ja haridus. Nende käigushoidmine ja vajadusel püsti aitamine määrab paljuski, milliseks kujuneb Ukraina tulevik. Kui me ütleme Eestis, et meie vägi on haridus, siis samamoodi on see ka Ukrainas,“ ütles president Karis.
Erilist tähelepanu vajab Ukraina teadus ja haridus, nende käigushoidmine ja vajadusel püsti aitamine määrab paljuski, milliseks kujuneb Ukraina tulevik.
Tema kinnitusel on Venemaale kehtestatud majandussanktsioonid loomulikult hädavajalikud. „Kuid veel vajalikum on nendest sanktsioonidest kinnipidamine, ilma milleta on need vaid kaunis deklaratsioon, ei enamat,“ lisas Eesti riigipea.
„Peame igapäevaselt nägema Ukrainat ja samuti Moldovat Euroopa Liidu ja NATO laienemise pildis, mis tähendab mõlema ühiskonna vabanemist korruptsiooni painest ning nähtavat liikumist tugeva kodanikuühiskonna suunas,“ sõnas president Karis.
