Pirita ajalooline sümbol saab senisest suurema tähelepanu osaliseks
Täna tuleb kokku Pirita kloostri koostöökogu uus koosseis, et panna alus uutele traditsioonidele ning tuua see unikaalne paik tulevikus rohkem kohaliku elu keskmesse. Uut algust tähistatakse ühiselt tänujumalateenistusega, kuhu on teretulnud kõik huvilised.
„Kloostri varemetepargile hakkab koostöökogu pöörama aina suuremat sisulist tähelepanu, arvestades selle paiga vaimu ja tähendust,“ kinnitab Ott Rätsep, birgitiinide ordu esindaja koostöökogus. „Pirita kloostri varemed pole pelgalt muuseum, retrospektiivse rännaku koht, vaid ka ettepoole vaatav elu mõtestav paik. Siinne kloostriga seotud eriline vaim määratleb ju kokkuvõttes kogu asumi vaimu.“
Pirita kloostri varemed pole pelgalt muuseum, retrospektiivse rännaku koht, vaid ka ettepoole vaatav elu mõtestav paik.
Muuhulgas soovib koostöökogu uuesti hinge sisse puhuda iga-aastasele Pirita nimepäeva tähistamisele uuenenud kloostripäeva võtmes. Esimene kloostripäev toimus 2001 – samal aastal, kui birgitiinid tulid tagasi oma ajaloolise kloostri asupaika. Seega ootab 2026. aastal ees kloostripäeva tähistamise 25. aastapäev ning möödub 590 aastat kloostri pühitsemisest. Tavadest lugupidavatele inimestele võiks lisaks uuenevale kloostripäevale heameelt pakkuda ka ristitee taastamine ning advendiaja programm. Täpsemalt saab tulevikuplaanidest rääkida pärast koostöökogu kohtumist.
„Klooster on Pirita tuntumaid sümboleid ja kohaliku kultuurielu süda,“ lisab Pirita linnaosavanem Doris Raudsepp, kelle ettepanekul kolmapäevane tänujumalateenistus aset leiab. Ühtlasi rõõmustab ta selle üle, et pärast hiljuti lõppenud Birgitta Festivali ootab kloostrivaremeid ees müüride konserveerimine.
Klooster on Pirita tuntumaid sümboleid ja kohaliku kultuurielu süda.
Kõigile avatud jumalateenistus algab kolmapäeval kell 11 Pirita kloostri kabelis (Merivälja tee 18). Sündmuse raames mälestatakse tänutundes Püha Birgittat, kes on Pirita linnaosa nimipühak ja üks kuuest Euroopa kaitsepühakust. Pirita klooster on aga üks Eestimaa tähtsamatest maamärkidest, kuuludes juba keskajast alates ka Põhja-Euroopa olulisemate maamärkide hulka. Üsna varsti pärast valmimist jõudis see Medicite seinakaardile Firenzes ja on samuti kantud ka Joann Portantiuse kaardile 1574. aastal.
- Pirita kloostri koostöökogu on asutatud 14. juulil 2020 linna ja ordu vahel sõlmitud tähtajatu lepingu alusel.
- Linna esindajateks koostöökogus on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tegevusvaldkondi koordineeriv abilinnapea, Pirita linnaosa vanem ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna juhataja.
- Alates 22. juulist 2020 on ordu esindajateks koostöökogus ema Vimala ja Ott Rätsep.