UKRAINA TOETUSEKS I Saadikud tahavad tunnistada krimmitatarlaste suurküüditamise genotsiidiks
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson andis täna 54 saadiku nimel menetlusse avalduse eelnõu, millega soovitakse märkida 80 aasta möödumist krimmitatarlaste massiküüditamisest ja tunnistada see genotsiidiaktiks.
Eelnõus mõistetakse karmilt hukka krimmitatarlaste hävitamine ja oma kodudest Krimmi poolsaarelt Kesk-Aasia aladele massiküüditamine, mille kavandas ja viis läbi totalitaarne Nõukogude režiim 1944. aasta märtsis. Küüditati ligikaudu 200 000 krimmitatarlast, kellest kümned tuhanded hukkusid ning kogu rahvas kaotas kodumaa ja oli aastakümneid jõhkra venestamise surve all. Keeld naasta oma kodumaale tühistati alles 1989. aasta novembris.
Eelnõus rõhutatakse, et Venemaa Föderatsioon jätkab 2014. aastal okupeeritud Krimmis Nõukogude Liidus krimmitatarlaste suhtes rakendatud genotsiidipoliitikat, mille eesmärk on hävitada krimmitatarlaste identiteet ning kustutada nende ajalooline ja kultuuriline pärand.
Eelnõu kohaselt taunib parlament krimmitatarlaste suhtes genotsiidipoliitika jätkamist, mis toimub läbi süstemaatiliste kinnipidamiste, piinamiste, inimröövide ning keelu õppida ja kasutada oma emakeelt. Lisaks kutsub parlament eelnõu kohaselt rahvusvahelist üldsust näitama üles solidaarsust krimmitatarlastega ja jätkama Venemaa Föderatsiooni poolt Krimmi okupeerimise ja annekteerimise hukkamõistmist.
Saadikud nõuavad eelnõus ka Ukraina riikliku suveräänsuse tingimusteta taastamist territooriumil, mille Venemaa Föderatsioon on 2014. aastal alanud relvastatud agressiooni käigus okupeerinud, ning rõhutavad, et Krimm on Ukraina lahutamatu osa.
Riigikogu väliskomisjon arutab avalduse eelnõu täiskogu ette arutlusele ja hääletusele saatmist täna pärastlõunal.
Avatakse krimmitatarlaste ajalugu tutvustav näitus
Riigikogu esimees Lauri Hussar ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson avavad homme Toompea lossi kolmanda korruse galeriis krimmitatarlaste ajalugu tutvustava näituse „QIRIM İÇÜN / KRIMMI NIMEL“.
Näitus on valminud koostöös Ukraina suursaatkonnaga Eestis ning selle avamisel osalevad saatkonna ja Ukraina kogukonna esindajad. Videotervitusega esineb Ukraina presidendi eriesindaja Krimmis Tamila Taševa.
Videotervitusega esineb Ukraina presidendi eriesindaja Krimmis Tamila Taševa.
Ukraina toetuseks on tehtud kaheksa avaldust
Riigikogu on alates 2022. aasta algusest teinud Venemaa tegevuse hukkamõistmiseks ja Ukrainale toetuse avaldamiseks kaheksa avaldust ja ühe pöördumise. Muu hulgas on Riigikogu tunnistanud Venemaa Föderatsiooni relvajõudude tegevuse Ukraina-vastases sõjalises agressioonis Ukraina rahva vastaseks genotsiidiks ning kuulutanud Venemaa režiimi terroristlikuks ja Venemaa Föderatsiooni terrorismi toetavaks riigiks, kelle tegevusele tuleb ühiselt vastu astuda. Samuti on Riigikogu toetanud Euroopa Liidu poolt Haagi rajatavat Venemaa Föderatsiooni agressioonikuriteo uurimise keskust, kutsunud maailma riike keskuse tegevusse igati panustama ning jätkama pingutusi rahvusvahelise eritribunali loomiseks.
Riigikogu on avaldanud toetust Ukraina soovile liituda NATOga, nõudnud Ukraina-vastase agressioonikuriteo planeerijate, ettevalmistajate, vallapäästjate ja täideviijate isiklikule vastutusele võtmist ning kutsunud looma selleks ÜRO egiidi all rahvusvahelist eritribunali. Tänavu veebruaris tegi täiskogu avalduse, kus mõistis hukka Venemaa tahtliku, süsteemse ja rahvusvahelise õiguse vastase Ukraina laste küüditamise ning nõudis laste vabastamist ja nende turvalise tagasipöördumise tagamist Ukrainasse.
