Siseminister Taro: toetus Ukrainale tähendab ka sõjapõgenike toetamist
Siseminister Igor Taro osaleb 12.-13.juunil Luksemburgis Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste ministrite kohtumisel, kus arutatakse ka Ukraina sõjapõgenike ajutise kaitse staatuse pikendamist.
Siseminister Igor Taro kinnitas, et Eesti toetus Ukrainale tähendab ka Ukraina sõjapõgenike toetamist, mille üheks oluliseks osaks on ajutise kaitse järjekordne pikendamine pea aasta võrra ehk 2027. aasta märtsini. „Sõjapõgenike ajutise kaitse staatuse uus pikendamine kinnitab ühelt poolt Euroopa riikide jätkuvat toetust Ukrainale tema kaitsesõjas Venemaa agressiooni vastu ning teisalt peegeldab meie lootust sõja lõppemiseks. Just sel põhjusel on oluline arutada Euroopa Liidu liikmesriikide ühiseid võimalusi ja koostööd Ukrainaga, mis toetaks sõjapõgenike kodumaale naasmist, kui selleks tekivad kord ohutud võimalused,“ rääkis Taro.
Sõjapõgenike ajutise kaitse staatuse uus pikendamine kinnitab ühelt poolt Euroopa riikide jätkuvat toetust Ukrainale tema kaitsesõjas Venemaa agressiooni vastu ning teisalt peegeldab meie lootust sõja lõppemiseks.
„Praegu on turvaline tagasipöördumine Ukrainasse võimatu, mistõttu toetab Eesti Euroopa Komisjoni ettepanekut ajutise kaitse direktiivi rakendamise jätkamiseks sarnaselt varasemaga,“ ütles siseminister. „Küll aga peame olema valmis, et agressioonisõja lõppedes saaksid põgenikud soovi korral koju naasta ilma lisapingutusteta. Igal inimesel olgu võimalus elada oma kodumaal, seal töötada ja oma lapsi kasvatada,“ rõhutas Taro.
Ajutist kaitset või selle pikendamist kohaldatakse nendele Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele, kes elasid kuni 24. veebruarini 2022 Ukrainas ja lahkusid siis sealt Venemaa sõjalise agressiooni tõttu. Selle aasta 25. mai seisuga on Eestis kehtiv tähtajaline elamisluba ajutise kaitse alusel kokku 34 167 inimesel. Kokku on alates täiemahulise sõja algusest Ukrainas esitatud Eestis 58 888 ajutise kaitse taotlust.
