PRESIDENDI KÕNE I President Alar Karis võidupühal: elagu vaba Eesti!
President Alar Karis ütles Pärnus võidupüha paraadil peetud kõnes, et võidutuli, mille maakondadesse läkitame, sümboliseerib oma soojuses justnimelt meie võitlusvõimet, liitlassuhteid, ja kaitsetahet. Ühendagu võidutuli ka sel aastal meid oma ürgsel väel jälle üksteisega, nagu ta ühendab meid meie esivanematega, meie võitlejatega, ja nagu ta ühendab meid teadmisega meie vabadusest.
Heade uudiste portaal avaldab kõne täismahus ja muutmata kujul.
President Karis võidupühal: Eestit kaitseb meie tahe, meie võimed ja liitlased
Võidupüha paraadil Pärnus, 23.06.2025
Austatud kaitseliitlased, head Eesti sõbrad, armas Eesti rahvas!
Tervitan teid meie võidupüha puhul Pärnus! Meie suvepealinn on igati väärikas paik võidupüha rivistuseks. Meenutame ju täna igal sammul, et Pärnu on Eesti Vabariigi sünnilinn. Siin loeti ette meie rahva julgeim ja õigeim otsus: olla ja jääda iseseisvaks. Ning just Pärnu lähedal Toris süütame igal aastal oma võidutule, mis lisaks meie rahva võitudele tähistab ka meie muistset rõõmu südasuvest ja jaanipäevast.
Paraku näitas ajalugu, et toona iseseisvusmanifestis kirjeldatud soov jääda erapooletuks ja neutraalseks, osutus liigsinisilmseks lootuseks. Iseseisvuse taastamise järgselt valisime teistsuguse tee oma riigi kaitse ja julgeoleku tagamiseks. Mäletades tegevusetuse tagajärgi, me valisime tegevuse; mäletades üksioleku tagajärgi, valisime julgeolekuliidud.
Tänanegi rahvusvaheline pilt ja Venemaa soov lõhkuda meile tuttavat ja turvalist maailmkorda tuletavad igapäevaselt meelde, kui õiged need valikud on olnud.
Seega hea rahvas, tahan täna rõhutada: me oleme õigel teel.
Esiteks on meie kaitsevõimete suurendamine õige tee.
Peagi paneb Eesti rahvas viis protsenti oma rikkusest iga-aastaselt riigikaitsesse. Sellega anname kaitseväele relvastuse ja varustuse, mis ei lase meist kunagi lihtsalt üle sõita, vaid vastupidi, millega seiskame ja sandistame vajadusel vastase sõjamasina tema koduhoovil. Me ehitame kaitseliini oma ja terve NATO idapiirile, kuhu takerduvad vastase ründeplaanid esimesel meetril. Me toodame aina rohkem omal pinnal laskemoona ja lahingutehnikat, ja seda nii endale kui liitlastele. Toetan kaitseväe juhataja jõupingutusi riigikaitsjate arendamisel ja teenistustingimuste parandamisel. Uuringudki näitavad, et eesti rahvas tunnustab üha rohkem kaitseväelase elukutset ning usaldab oma kaitseväge ja Kaitseliitu.
Rahva usaldus on aga hinnaline vara, mis tuleb raskelt, aga kaob kergelt. Nii tuleb rahvale anda kindlus, et iga riigikaitse-euro, mida praegu on rohkem, kui eales varem, kulutatakse otseselt Eesti julgeoleku parandamiseks.
Head kaasmaalased,
Liitlassuhete kindlustamine on samuti õige tee.
Iseseisev kaitsevõime käib käsikäes sõjaliste liitlastega. Ei iial enam ei kavatse me üksi olla. Siinkohal tänan Eestis alaliselt paiknevaid sõjamehi ja -naisi Suurbritanniast, Prantsusmaalt ja Ameerika Ühendriikidest, kes ka täna siin rivis. Nagu tänan ka Itaalia, Hollandi ja Portugali õhuväelasi, kes eelmisel aastal turvasid meie õhuruumi.
Töötame üheskoos selle nimel homme ja ülehomme NATO tippkohtumisel otsustaksid kõik NATO liitlased oluliselt tõsta omi kaitsekulutusi. Seda nõuavad meilt meie ühised kaitseplaanid. Ja seda nõuab kõiki liitlasi ühtmoodi ähvardav ja seeläbi meid ühendav oht idast. Ning nagu olen ennegi korduvalt rõhutanud: sõjaliselt tugev NATO, eeldab et ka Euroopa saab sõjaliselt tugevaks.
Olla liitlane tähendab, et Eesti on selgelt valinud poole. See tähendab, et meiegi ei jäta oma liitlasi nende hädas üksi. Eesti kaitseväelased on osalenud mitmekümnel sõjalisel operatsioonil Balkanil, Lähis-Idas, Aafrikas ja maailmameredel. Me oleme saatnud kiirelt oma politseimeeskonnad appi lätlastele, leedulastele, poolakatele, et võidelda migratsioonirünnakutega idapiiril. Ja kui Euroopal tekib vajadus kaitsta ühiselt julgeolekut oma maailmajaos, siis peaks meie jaoks olema iseenesestmõistetav selles osalemine.
Ning lõppeks,
Kaitsetahte näitamine on õige tee.
Kaitsetahe on nagu tammepuu juur, mis peidus sügaval, kuid tõestab igas tormituultes oma tõelist rammu. Olgem täna uhked, et eestlaste kaitsetahe on küsitluste järgi üle 80 protsendi. Olgem uhked, et Kaitseliidu liikmeskond on kasvanud pea tuhande võrra igal taastatud iseseisvuseaastal, ületades tänaseks 30 000 piiri. Olgem uhked meie reservväelaste üle, kes moodustasid õppusel Siil viimasel korral 18 000-mehelise võitlusvõimelise väe. Riigikaitse ei küsi vanust – vanim siilisõdur oli 84 aastane. Ja ta ei küsi ka sugu. Täna on just õige aeg mõtiskleda, kuidas suurendada naiste rolli kaitseväe ja ajateenistuses.
Kaitstud väikeriigis on tema ühiskond ja kaitsevägi tihedalt läbi põimunud. Riigikaitse on laiapindne, ulatudes igaühe koju. Nõnda saame rakendada oma kaitsetahet ka mitmes teises vormis, kui kaitseväe omas, või sootuks ilma vormita, näiteks hoolitsedes siseriikliku turvalisuse, elanikkonnakaitse, kriisivalmiduse, majandusjulgeoleku või kogukonna heaolu eest. Sest laiapindset riigikaitsetki ehitades oleme me õigel teel.
Hea rahvas,
Võidutuli, mille täna siit maakondadesse läkitamine, sümboliseerib oma soojuses justnimelt meie võitlusvõimet, liitlassuhteid, ja kaitsetahet. Ja ta kutsub meid reipalt edasi astuma. Ühendagu võidutuli ka sel aastal meid oma ürgsel väel jälle üksteisega, nagu ta ühendab meid meie esivanematega, meie võitlejatega, ja nagu ta ühendab meid teadmisega meie vabadusest.
Soovin teile head võidupüha, ja meeldivat jaaniõhtut.
Elagu Kaitseliit, elagu vaba Eesti!
