Auhindadega pärjatud muusikal etendub Viimsis veel vaid kahel korral!
25. ja 29. novembril toimuvad Viimsi Harrastusteatri esituses Viimsi huvikeskuses eestimaise muusikali “Aken vastu päikest” viimased etendused. Lavastus võitis oktoobris Harjumaa Harrastusteatrite Festivalil grand prix’-i ja parima näitleja tiitli. Muusikal on pühendatud kõigile kultuuritöötajatele Eestimaal!
Seekordne maakondlik tunnustus teeb 15-ndat tegevusaastat tähistavale täiskasvanute muuskalitrupile igati suurt rõõmu. „Festivalil osalemine oli meil ammu plaanis, aga väga suuri ootusi küll ei olnud,“ sõnas lavastuse peategelase, Tuule Ranna osatäitja Kristel Pedak. Festivalil osales kaheksa truppi, kelle hulgast valis žürii parimaks Viimsi Harrastusteatri muusikaliga “Aken vastu päikest” ning andis peaosatäitjale parima näitleja preemia.
Žüriiliikme Andrus Vaariku sõnul oli Tuule tegelaskujule võimalik kogu etenduse vältel kaasa elada, näitleja lihtsalt ei mänginud, vaid tegutses millegi nimel. “Ma usun, et meie trupile tõi edu soov ja tahe väga hästi esineda. Kui laval saab kokku hulk andekaid inimesi, kes teavad, miks nad laval on ning seejuures mängivad rõõmuga, siis ei saagi midagi halba välja tulla,“ on Kristel Pedak veendunud.
Muusikali mängiti septembrikuus kuuel korral Viimsi Huvikeskuses, oktoobris toimusid külalisetendused Türil, Haapsalus ja Märjamaal.
Viimased etendused toimuvad teisipäeval, 25. novembril 19 ja laupäeval, 29. novembril kell 18 Viimsi Huvikeskuses. Piletid on müügil Piletilevis ja kohapeal.
Muusikal „Aken vastu päikest“ põhineb Ardi Liivese samanimelisel romaanil ja selle on lavastanud Krista Arbet. Originaalmuusika on loonud Kalle Erm.
“Aken vastu päikest” jutustab loo noorest kultuuritöötajast, kes pärast kooli lõpetamist suunatakse tööle Valivere kultuurimaja direktoriks. Külas, kus kultuurielu on soiku jäänud ja inimesed midagi teha ei taha, pole noorel kultuurijuhil just kerge. Siiski leidub ka neid, kes ulatavad linnast tulnud tütarlapsele abikäe. Laval saab näha tõelist töölaupäevakut, uhket tantsuõhtut ning külakapelli ja naisansambli etteasteid. Nagu muusikalides ikka, ei puudu ka sellest loost armastus. Saatuse tahtel jääb aga kultuuridirektori ja küla “esimese poisi” armuõnn üürikeseks.
