Home Poliitika Balti Assamblee teeb kokkuvõtteid Läti eesistumisest
Balti Assamblee teeb kokkuvõtteid Läti eesistumisest

Balti Assamblee teeb kokkuvõtteid Läti eesistumisest

Balti Assamblee (BA) Eesti delegatsioon osaleb täna assamblee 41. istungjärgul ja 28. Balti Nõukogul Riias, kus antakse ülevaated Läti eesistumise ajal tehtust ja võetakse vastu istungjärgu resolutsioon. Istungjärgu lõpus annab Läti BA juhtimise üle Eestile ning valitakse assamblee uus president.

BA Eesti delegatsiooni aseesimees Sven Sester sõnas, et Balti riigid on Venemaa agressioonist alates julgeolekuvaldkonnas tegutsenud eriti silmapaistvalt. „Tänavune aasta läheb ajalukku aastana, kui Eesti, Läti ja Leedu haarasid rahvusvahelises kaitsekoostöös ohjad enda kätte ja mitte ainult ei aidanud Ukrainat sõjaliselt, vaid juhtisid edukalt veenmistööd, mille tagajärjel on Euroopa ja NATO ümber hinnanud oma suhted agressoriga,“ sõnas ta. Aseesimehe sõnul võtab Eesti 2023. aastal üle Balti Assamblee eesistumise tugeva tahtega jätkata vastupanuvõimelise, turvalise, usaldusväärse ja jätkusuutliku Balti regiooni ülesehitamist, mis on eriti oluline ajal, mil Euroopas on käimas sõda. Sester rõhutas, et Ukraina rahvas on selles sõjas toonud käsitamatuid ohvreid ja jätkab nende toomist ning seetõttu on vaja, et rahvusvaheline tugi Ukrainale püsiks vankumatu. „Venemaa lüüasaamine, Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamine ja sõjajärgne ülesehitamine on ainus vastuvõetav lahendus,“ sõnas Sester.

Foto: Shutterstock.com

Tänavune aasta läheb ajalukku.

Istungjärgul esineb sõnavõtuga ka Riigikogu esimees Jüri Ratas, kes on kindel, et Balti riigid jätkavad Ukrainale nii militaar-, humanitaar kui ka majandusabi andmist seni kuni vaja. „Kahtlemata ulatame abikäe ka Ukraina uuesti ülesehitamisel ja pakume laialdast tuge teel Euroopa Liidu ja NATO täieõiguslikuks liikmesriigiks saamisel,“ rääkis ta. Ratase sõnul vajab julgeolekukriisi kõrval selget ja edasiviivat lahendust viimaste aastakümnete suurim energiakriis, kuna see mõjutab otseselt ka kõigi piirkonna inimeste igapäevaelu. „Inimesed ei saa jääda toasoojata ning me ei saa leppida olukorraga, kus inimesed peavad valima leiva või elektriarve tasumise vahel. Peame olema valmis ka olukorraks, kus Venemaa ühendab meid lahti oma elektrisüsteemist, et kiirelt reageerides suudaksime ennast sünkroniseerida Mandri-Euroopa võrguga,“ sõnas ta.

Kahtlemata ulatame abikäe ka Ukraina uuesti ülesehitamisel.

BA 41. istungjärgul ja 28. Balti Nõukogu istungil kuulatakse Läti eesistumise aruannet, arutatakse, kuidas tugev ja ühtne Balti ühiskond saaks olla paremini valmis astuma vastu välistest ohtudest tulenevatele väljakutsetele ning otsitakse lühi- ja pikaajalisi lahendusi, mis tagaks ühise ja vastupidava Baltimaade energiasüsteemi. Samuti allkirjastatakse Balti Nõukogu ühisavaldus, võetakse vastu BA resolutsioon ja 41. istungjärgu lõppdokument. Läti annab istungjärgul eesistumise üle Eestile ning Sven Sester tutvustab ka Eesti 2023. aasta eesistumise plaane. Reede õhtul lõpetab istungjärgu tseremoonia, mille käigus antakse üle BA medalid ning laureaatidele BA kirjanduse-, kunsti-, teaduse- ja innovatsiooniauhinnad. Balti Assamblee auhinna kirjanduse valdkonnas sai Eesti kirjanik ja luuletaja Kai Aareleid romaani „Vaikne ookean“ eest.

Balti Assamblee istungjärgul osalevad lisaks Sven Sesterile ka delegatsiooni liikmed Mihhail Korb, Hele Everaus, Urve Tiidus, Kalvi Kõva, Helmen Kütt, Andres Metsoja ja Anti Poolamets.