Balti jaamas avati kuulsa Vene kunstniku aastakümneid kadunud olnud maal
Balti jaama peahoone seinal saab taas imetleda 19. sajandi Vene maalikunstniku Viktor Vasnetsovi maali “Vägilased” koopiat, mis rippus jaama seinal ka 1950.–1960. aastatel. Kui vaksalihoone 1960ndatel ümber ehitati, kadus teos selle käigus jäljetult ning jõudis alles nüüd tagasi avalikkuse ette.
Õnnelike juhuste kokkulangemise tõttu ilmus 1960ndatel toimunud renoveerimisest saati kadunud olnud maali koopia uuesti välja ning jõudis ühe kollektsionääri kaudu taas Balti jaama peahoone seinale.
“Selgus, et üks Balti jaama kunagine töötaja oli selle ehitustööde käigus lihtsalt kõrvale tõstnud ning nii püsiski see aastakümneid peidus,” selgitas Go Groupi osanik Tiit Pruuli maali avades. “Nõukogude ajal oli üsna tavaline, et kuulsate Vene kunstnike maalide koopiad kaunistasid avalikke hooneid, muu hulgas ka raudteejaamu. Neil teostel ei olnud õnneks tihti mingit seost kommunistliku ideoloogiaga ning seetõttu on kõnealune maal tõeline tükk taasleitud ajalugu.”
Vene maalikunstnik Viktor Vasnetsovi tööd on sageli romantilise sisuga ning inspireeritud slaavi mütoloogiast ja ajaloost. 1898. aastal Kiievis valminud õlimaal “Vägilased” kujutab vene bõliinadest tuntud kolme müütilist vägilast Dobrõnja Nikititšit, Ilja Murometsa ja Aljoša Popovitšit. Maali originaal ripub Moskvas Tretjakovi galeriis.
“Vasnetsov kuulub umbes samasugusesse rahvusromantikute koolkonda nagu soomlane Akseli Gallen-Kallela, kelle muinasjutulises aineses on muuseas sarnaseid jooni Eesti kunstniku Nikolai Triigiga,” rääkis Pruuli. “Usun, et kõik need sajad tuhanded inimesed, kes iga kuu Balti jaama külastavad, saavad Vasnetsovi väärikast tööst killukese rõõmu.”
1870. aastal ehitatud ja II maailmasõjas osaliselt hävinud Balti jaama peahoone taastati osaliselt 1945. aastal. Aastail 1960–1966 ehitati see põhjalikult ümber, just siis kadus avalikkuse eest ka “Vägilased”. Viimase põhjaliku uuenduskuuri läbis Balti jaama peahoone 2005. aastal ning see kuulub kultuurimälestiste nimekirja. 1962. aastal valminud kuppelkatusega linnalähirongide ootepaviljon võeti 1997. aastal arhitektuurimälestisena kaitse alla, sel aastal renoveeriti see võimalikult originaalilähedaselt ning võeti ajutiselt kasutusele sündmuskeskusena.
