BLOGIJATE ILUÕHTU! Ilublogija Pirjo Paulus: mind on alati köitnud ilu, kunst ja loomingulisus
Thaya Ilusalong viib 29. jaanuaril kokku ilu- ja moeblogijad ning mitmete tuntud brändide esindajad.
Tutvustamaks eelnevalt blogijaid, kes ka eksklusiivsest üritusest osa võtavad, anname sõna Pirjo Paulusele.
Pirjo, kui kaua olete blogimisega tegelenud?
Blogimise maastikul olen alles nooruke. Kodulehel hakkasin avaldama oma postitusi alles 2015. aasta suvel. Idee ja mõte sellest sündis aga umbes pool aastat varem.
Kuidas tekkis idee hakata blogimisega tegelema?
Jumestuskunstnikuna puutusin kokku väga erinevate nahatüüpide, -probleemide ja -vaevustega. Paljud kliendid ei olnud nendele muredele aga lahendust leidnud ning tihtipeale küsiti minult kui jumestuskunstnikult nõu – kuidas ravida ja kuidas meigiga peita. Töö käigus jagasin alati klientidele paar head nippi, mida kodus katsetada. Tagasisidet saades olin isegi üllatunud — minu igapäevastest hooldusharjumustest olid saanud kasu ka paljud teised. Üks asi viis teiseni ja nii ma kirjutama hakkasingi.
Miks valisite enda suunaks just ilublogi?
Mind on alati köitnud ilu, kunst ja loomingulisus. Ilu on valdkond, kus ma tunnen end iseendana. Juba varajases nooruses, koolieelikuna, katsetasin ema huulepulkasid, mäletan siiani, kuidas vanaema mulle mu esimesed lokirullid pähe keeras ja kuidas küüned pidid alati tulipunased olema. Ma lihtsalt ei kujutagi ette end mõnel muul suunal ekslemas.
Millest üldse kirjutatakse ühes ilublogis?
Ilublogisid on palju, nende kirjutajaid on palju ja kõik me oleme omamoodi nišiga.
Oma blogis teen ma palju juttu igapäevastest naha- ja juustehoolitsustest, erinevatest toodetest ja alternatiivhooldustest. Peamiseks teemaks on siiski jumestus – kuidas ja millega.
Mida on sulle andnud või sinu elus muutnud sellise alaga tegelemine?
Me kõik peaksime tegelema alaga, mis meid õnnelikuks teeb ja mida me südamest naudime.
Ilublogi rajamine ja sellega igapäevaselt tegelemine on mulle kui puhkus, mis annab mulle rahulolu, teadmisi, rõõmu, eneseteostamise võimalust, ja mis kõige tähtsam – teadmist, et ma annan midagi edasi.
Usutles Joanna Müür
