CEPS-i raport: Eesti on Euroopa digiõppe liider
Euroopa Poliitikauuringute Keskus (CEPS) esitles täna Tallinnas esmakordselt koostatud raportit, mille põhjal on Eesti Euroopa digiõppe liider ja saavutanud parimaid tulemusi hariduse digitaliseerimisel, edastades esikolmikus Hollandit ja Soomet.
Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) nutiklassis toimunud rahvusvahelisel presentatsioonil esitleti CEPS-i ja Grow With Google’i koostöös loodud uut elukestva digiõppe valmisoleku indeksit, ms annab ülevaate, kuidas Euroopa riikide elanikud oskusi digitehnoloogia abil täiendavad. Uuringus mõõdeti õpitulemusi, digitaalset infrastruktuuri, poliitikaid ja suhtumist digiõppesse EL-i 27 riigis. Alustades sellest, kuidas on elukestvas õppes on võimalik läbi veebikursuste õppida programmeerimist ja lõpetades sellega, kuidas kasutatakse mängulisi digitehnoloogiaid koolitundides.
Edetabeli kolme esimest kohta hoiavad Eesti, Holland ja Soome. Kõigis kolmes riigis on raporti järgi tugev valitsuspoliitika, mis julgustab digiõpet ja digitaallahenduste kasutamist, ning nende elanikel on kõrge arvutikirjaoskus.
“Eriti just Eesti on digitaalse juurdepääsu kaudu leevendanud halduskoormust, näiteks maksude deklareerimisel ja valimistel hääletamisel. Eesti kui selle aasta indeksi absoluutse võitja näide kinnitab ka, et väga sihikindlad poliitilised meetmed, isegi nii väikeses riigis, võivad kaasa tuua olulised muutused. Kuigi see väike Balti riik võib ülejäänud Euroopale paljutki õpetada, on isegi Euroopa liidril kasvuruumi,” seisab CEPS-i täna avaldatud rahvusvahelises pressiteates.
HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan: “Eestis on eri tasanditel üsna hästi mõistetud, kui suuri muutusi tehnoloogia üha kiirenev areng kaasa toob. Kool ja hariduspoliitika peavad muutuma, kuid leida tuleb mõistlik tempo muutuste elluviimisel, et see toimuks mõtestatult. Esitletav raport on toonud meile sõnumi, et poliitilisel tasandil on Eestis valmisolek muutusteks olemas. Nüüd tuleb koos leida vastused, kuidas täpselt me sel muutusteteel edasi liigume.”
Madalaimate tulemustega riikide hulka kuuluvad Belgia (21. koht), Poola (22. koht), Tšehhi (23. koht), Rumeenia (24. koht), Kreeka (25. koht), Itaalia (26. koht) ja Saksamaa (27. koht). CEPS-i raporti hinnangul viitavad need tulemused valitsuste piiratud poliitikatele digitaalse kirjaoskuse edendamisel ja digitaalressurssidele juurdepääsu keerukusele neis riikides. Saksamaad on kritiseeritud alainvesteeringute pärast digitaalsesse infrastruktuuri, madalate internetiühenduse kiiruste ja lairibaühenduse puudumise tõttu kogu riigi territooriumil.
„Digitaalne haridus on meie tulevik. Selle indeksi tulemused peaksid olema äratuseks riikidele, kellel on oht sellest suundumusest maha jääda. Mille poolest on Itaalia ja Saksamaa sarnased? Mõlemad on tugevad nn vanas tööstuses ehk töötlevas tööstuses ja mõlemad on nõrgad digiõppes. Nende juhid peaksid õppima väledamatelt ja tulevikku vaatavatelt väikestelt EL-i partneritelt,“ ütles CEPS-i direktor Daniel Gros.
„Me tahame, et kõik eurooplased mõistaksid tehnoloogiat ja saaksid sellest kasu. Kõikehõlmav digiõppestrateegia on selle ambitsiooni alustala. See raport näitab, kuidas riigid saavad üksteiselt õppida ja kuidas ettevõtted ja valitsused saavad teha koostöö digivalmiduses Euroopa ülesehitamiseks,“ sõnas Grow With Google’i direktor Katerina Havrlant.
