Avaleht Kultuur Eesti Balletiliidu juhatuse esimees Triinu Upkin: Maurice Béjart oli suur filosoof, kes püüdis lahti mõtestada tantsija rolli
Eesti Balletiliidu juhatuse esimees Triinu Upkin: Maurice Béjart oli suur filosoof, kes püüdis lahti mõtestada tantsija rolli

Eesti Balletiliidu juhatuse esimees Triinu Upkin: Maurice Béjart oli suur filosoof, kes püüdis lahti mõtestada tantsija rolli

Tallinnas esineb 25. aprillil tantsutrupp Béjart Ballet Lausanne kaheosalise balletiõhtuga Tondiraba jäähallis. Milline on trupi ajalugu ja mida on õhtust meie publikul oodata, vahendab Eesti Balletiliidu juhatuse esimees Triinu Upkin.

Kõigepealt – kui sageli saab Tallinna publik osa külalisballetist?

Viimasel ajal üha sagedamini. Korraldajate huvi on kasvanud, meie publik on aktiivne ja armastab eksklusiivsust – seda, kui tähed neile koju kätte tuuakse.
Tantsutrupp Béjart Ballet Lausanne esitab ühel õhtul kaks erinevat etendust. Õhtu esimene osa on ballett, mille lõi Gil Roman kümme aastat pärast Béjart’i surma. Muusika autorid on Nick Cave ja Warren Ellis. See on variatsioon armastuse ja sisemise tantsu vajaduse teemal. Õhtu teises pooles saab näha Bejart’i enda loomingu fragmente.

Millega muutis selle trupi looja Maurice Béjart arusaama traditsioonilisest balletikunstist?

Maurice Béjart on üks märgilisemaid nimesid koreograafias. Ta jõudis hõlmata mitmeid tasandeid. Näiteks sidus ta etendustesse erinevaid muusikastiile, mis tollal ei olnud nii levinud võte. Ta oli suur filosoof, kes püüdis lahti mõtestada tantsija rolli. Mul on tema raamatu „Kirjad noorele tantsijale“ eestikeelne käsikiri (raamat pole eesti keeles ilmunud) ja olen lugenud, kuidas ta selle teemaga tegeles. Kui tuua välja vaid paar tema põhimõtet: tantsija peab olema enda vastu aus, tegema kõike kogu hingega ja unustama kõik muu.

Palun rääkige lähemalt tema tantsutrupist.

Tal oli elus õnne luua koguni kolm truppi, millest kaks viimast − Kahekümnenda Sajandi Ballett ja Bejart Ballet Lausanne − mõjutasid 20. sajandi balletti. Béjart Ballet Lausanne`i lõi ta aastal 1987. Nad on olnud väga populaarsed ja esinevad siiani paljude riikide lavadel. Eestis esinesid nad viimati üle viieteistkümne aasta tagasi Saku suurhallis etendusega „Ballet for Life“.

Kas teil on sellest ajast teada mõni lugu?

Ma räägin ühe märgilise loo varasemast ajast. Maurice soovis 1970ndatel lavastada balletti Moskvas. Tolleaegne NSVLi kultuuriminister Jekaterina Furtseva oli sellest keeldunud sõnadega: „Teie loomingus ei ole muud kui seks ja jumal ja meil ei ole kumbagi vaja!“, mille peale Maurice vastanud: „Ma arvasin, et need on üks ja seesama.“

Kommentaarid