Eesti elanike tarbijakäitumine on võrreldes Läti ja Leedu elanikega keskkonnateadlikum, selgus NielsenIQ uuringust, mille tellis kindlustusselts Gjensidige. Eriti eesrindlikud on Eesti inimesed toidu raiskamise vähendamise osas.
Kui Lätis ja Leedus on viimase aasta aja jooksul aktiivselt toidu raiskamise vähendamisesse panustanud vastavalt 30% ja 38% elanikest, siis Eestis on seda teinud 56% elanikest. Kusjuures võrreldes eelmise aastaga on Eestis toimunud 21-protsendiline kasv.
Gjensidige Eesti filiaali juht Raido Kirsiste ütles, et Eesti elanikud muutuvad aasta-aastalt üha informeeritumaks. “Näeme, et inimeste sotsiaalne vastutus suureneb ning nende keskkonnaalased teadmised on kõvasti paremad kui veel mõned aastad tagasi. Selge on see, et teadlikumale tarbijale on parem teenuseid pakkuda. Toiduraiskamise vähenemist märkan ka meie kontoris, kus biojäätmete hulka satub aina vähem toitu,” selgitas ta.
Näeme, et inimeste sotsiaalne vastutus suureneb ning nende keskkonnaalased teadmised on kõvasti paremad kui veel mõned aastad tagasi.
Isiklikku tarbimist, sh elekter ja küte, on Leedus vähendanud 29% ja Lätis 33% inimestest. Eestis oli nende inimeste osakaal jällegi suurem, seda on viimase aasta aja sees teinud 45% elanikest. Prügisorteerimise osas on kõik riigid võrdsel pulgal: Eestis teeb seda 72%, Lätis 71% ja Leedus 76% elanikest.
“Elektri tarbimise vähendamist võib põhjendada muidugi väga kõikuva elektrituruga, kuid majandustaseme poolest oleme Läti ja Leeduga sarnased, millest võib järeldada, et Eesti inimene pöörab tarbimisele teadlikumalt tähelepanu. Ka on Eesti inimese jaoks olulisem see, kuidas ta lähtepunktist A liigub sihtpunkti B ning kui roheliselt ta seda teeb. Eestis on keskkonnasõbralikku transporti sagedamini kasutama hakanud 24% inimestest, mis on samuti kõrgem kui Lätis (13%) ja Leedus (18%),” ütles Kirsiste.
“Elektri tarbimise vähendamist võib põhjendada muidugi väga kõikuva elektrituruga, kuid majandustaseme poolest oleme Läti ja Leeduga sarnased, millest võib järeldada, et Eesti inimene pöörab tarbimisele teadlikumalt tähelepanu.
Ta selgitas, et tarbijakäitumise uurimine on kindlustusandjale märgilise tähtsusega ning aitab planeerida riskide juhtimist. “Igapäevased väikesed tegevused, olgu see näiteks tarbimise vähendamine või auto asemel bussiga sõitmine, annavad meile märku sellest, kui suur on inimeste riskikäitumine. Seeläbi saame tarbijale pakkuda nõuandeid ja nippe, mis aitavad vähendada riskitegureid,” selgitas Kirsiste.
