Eesti esimene lastekonverents “Milliseid lasteraamatuid tahame?” andis sõna ainult lastele
24. mail toimus Tallinna Südalinna raamatukogus Eesti esimene lastekonverents “Milliseid lasteraamatuid tahame?”, kus võtsid sõna vaid 5.–6. klassi õpilased. Sündmust modereerisid samuti noored ja vestlusringe juhtisid lapse õiguste saadikud.
Üle Eesti tulid kokku 30 noort – Võrumaalt Harjumaani, Tartust Hiiumaani – et arutleda, millised on head lasteraamatud just nende vanusegrupile. Arutelud olid elavad ja mõtestatud, näidates selgelt, et noored väärtustavad lugemist ja tahavad olla kaasatud neile mõeldud kirjanduse loomisesse.
“Arutleti kolme suurema teema üle: eesti- versus ingliskeelne kirjandus, slängikasutus raamatutes, millest sai paneelis päris tulihingeline arutelu. Kolmas teema oli illustratsioonide kasutus raamatutes,“ rääkis sündmuse üks moderaatoritest Tallinna Reaalkooli 8. klassi õpilane Maximilian Johan Helenius. Muide, kui võiks arvata, et noored eelistavad raamatutes näha rohkem pilte, siis vastupidi. Valdav arvamus oli, et teksti võiks olla rohkem, et enda fantaasia saaks töötada.
“Laste kaasamine ühiskondlikult olulistesse teemadesse on olnud pikalt valukohaks. Toimunud lastekonverents viis meid sammukese lahenduse poole lähemale – kokku said lapsed, kes avaldasid arvamust ja jagasid enda mõtteid otse kirjanikele. Usun siiralt, et see traditsioon toob endaga kaasa muutuse, mis annab võimaluse lastel kaasa rääkida neid kõnetavatel teemadel,” lisas Lastekaitse Liidu laste- ja noortevaldkonna koordinaator Triin Sooäär.
Usun siiralt, et see traditsioon toob endaga kaasa muutuse, mis annab võimaluse lastel kaasa rääkida neid kõnetavatel teemadel.
Konverentsi järgselt said osalejad ajada juttu tuntud lastekirjanikega. Kohale olid tulnud Andrus Kivirähk, Anti Saar, Heiki Ernits, Hugo Vaher, Ilmar Tomusk, Ilmar Trull, Jana Maasik, Janno Põldma, Kadri Hinrikus, Ketlin Priilinn, Kätlin Vainola ja Urmas Nemvalts. Kirjanikud jagasid noortega lugusid oma loomingulisest teekonnast ja vastasid õpilaste küsimustele.
„Kummituste peatänav“ ja „Neetud aare“ ning mitmete teiste tuntud teoste autor Jana Maasiku arvates oli sündmus vahva. Lapsed ja noored olid toredad ning uudishimulikud. “Sündmus oli kindlasti neile vajalik. Mida rohkem nad neile suunatud kirjandusest mõtlevad, sellest räägivad ja selle üle vaidlevad, seda parem. Kohalolijad olid kõik tublid lugejad, loodetavasti on nad oma klassides teistele eeskujuks. Selliseid üritusi võiks neile kindlasti korraldada ka tulevikus,” sõnas Maasik. “Ta ei teinud seda” ja “Lugu kadunud raamatust” ning paljud teised raamatud kirjutanud Ketlin Priilinna arvates oli väga rõõmustav ja inspireeriv kohata nii palju innukaid ja lugemishuvilisi noori. “Just selline vahetu tagasiside motiveerib autoreid ikka edasi ja aina paremaid raamatuid kirjutama,” leidis Priilinn. “Kuidas minust ei saanud kirjanikku” ja “Õudne lugu” ning mitmete teiste lugude autor Anti Saar võttis sündmuse kokku mõttega, et lugemine ei pea tingimata olema üksildane tegevus. “Varem või hiljem tekib ju igas lugejas küsimus, miks mulle meeldivad just seda või teist sorti raamatud. Ja tekib ka huvi oma arvamusi ja eelistusi, kas oma sõprade või teiste raamatusõpradega jagada.”
Tallinna Raamatukogude lastetöö peaspetsialisti Merle Tanilsoo arvates õnnestus Eesti esimene lastekonverents suurepäraselt. “Tänu armastusele lugemise vastu leiti kiirelt ühine keel. Kohtumiseni juba järgmisel aastal, aga siis 3.–4. klassi õpilastega, et kuulata ka nende arvamusi.”
Konverentsi korraldasid Lastekaitse Liit ja Tallinna Raamatukogud. Sündmuse eesmärk oli tõsta esile laste häält kirjanduses ning luua platvorm, kus noorte arvamust võetakse tõsiselt – sisuliselt ja kujunduslikult.
