Eesti inimesed peavad oma heaolu aluseks pere olemasolu, head und ja emotsionaalset tasakaalu
Eesti inimesed peavad oma heaolu aluseks pere olemasolu, head und ja emotsionaalset tasakaalu, selgub äsja avaldatud Rimi füüsilise ja vaimse heaolu teemalisest uuringust*, mis viidi läbi kõigis kolmes Balti riigis. Uuringu kohaselt peab ligi kolmandik eestlastest oma füüsilist ja vaimset heaolu pigem keskpäraseks. Selle hinnangu peamisteks põhjustajateks on stress, terviseprobleemid, madal energiatase ja rahaasjad.
Kolmest Balti riigist on igapäevaelu heaolutunne kõige kõrgem leedukatel – 55%, järgnevad 49% eestlased ja kõige vähem rahulolevamad on lätlased 39% protsendiga. Eestis on rahulolu kõige kõrgem 55-65-aastaste seas (55%) ning kõige madalam paraku 18-24-aastaste noorte hulgas (42%). Kõige kõrgem on stressitase kuni 34-aastaste eestimaalaste seas, paljastab värske uuring.
„Rimi uuring kinnitab, et kevadväsimus ei ole pelgalt müüt. Energiapuudus, kurnatus ja ebakvaliteetne uni mõjutavad inimeste heaolu väga tugevalt. Sellisel juhul tuleb üle vaadata oma elustiil ja viia see vastavusse organismi kevadiste vajadustega. Võimalikult palju tuleks viibida värskes õhus, tõsta füüsilist koormust, teha pikemaid ekraanipause ning toituda mitmekülgselt,” rääkis Rimi toitumisnõustaja Katri Merisalu.
Merisalu lisas, et tema kui toitumisterapeudi jaoks on üllatav ja murettekitav tõsiasi, et kõigest 28% inimestest peab tervislikku toitu kõige vähem oluliseks teguriks hea enesetunde juures. “Esikohale seati pere (68%) ning teisele kohale hea uni (67%), millele järgnesid emotsionaalne tasakaal (60%), tervislik seisund (54%), füüsiline aktiivsus (48%), sõbrad (42%) ja töö (31%). Toitumisteraupeudina panen inimestele südamele, et kõik see, mis läheb füüsiliselt meie kehasse, mõjutab otseselt meie õnnetunnet ja energiataset. Kõik eelpool mainitu on õige, kuid siiski tasub tasakaalustatud toitumisele enam tähelepanu pöörata. Hästi toidetud keha toodab õnnehormoone ja melatoniini, mis tagab kvaliteese une,” selgitas Merisalu, lisades et mida kõrgem on inimeste sissetulek, seda olulisemaks peavad nad kõiki aspekte heaolutunde valemis.
5 peotäit marju, puu- ja köögivilju päevas
Merisalu jagab ka paar nõuannet, kuidas võtta ise vastutus oma heaolu eest. “Täiskasvanud peavad mõistma, et heaolu sõltub paljuski neist endist, mitte välistest teguritest nagu ilm, finantsseis või maailmas toimuv. Kui käime iga päev kasvõi pool tundi õues jalutamas, teeme ekraanipause, sööme tasakaalustatud toitu, väldime liigset alkoholi, veedame aega inimestega, kellega meil on hea ja inspireeriv koos olla, teeme juba suure sammu heaolutunde tõstmiseks. Lisaks soovitan süüa viis peotäit marju, puu- ja köögivilju päevas, mis vähendab erinevate haiguste teket,” selgitas Merisalu.
Kui inimestelt küsiti, mida nad kõige sagedamini teevad, et heaolu parandada, vastas 61%, et lähevad värsket õhku hingama, 46% keskendub füüsilisele aktiivsusele ning 31% haarab toidu järele. “Uuringust joonistus välja ka selge elustiili vahe noorema ja vanema generatsiooni vahel, mis puudutab emotsionaalset söömist. Noored vanuses kuni 35 sirutavad pooltel juhtudel, kui tuju vajab tõstmist, käe snäkki järele, vanemas eas inimestest käitutakse nii vaid 10-14% juhtudest. Positiivse poole pealt aga pidasid kõik vanuserühmad füüsilist aktiivsust peaaegu võrdselt oluliseks,” märkis Merisalu.
Vanemad inimesed on noorematest füüsiliselt aktiivsemad
Mõneti üllatav on tulemus, et vanemad inimesed on füüsiliselt palju aktiivsemad kui noored. Näiteks üle 45% inimestest vanuserühmas 55-75 liiguvad igapäevaselt, samal ajal kui 18-44 aastate seas on igapäevaseid liikujaid 30%. Peamisteks vähese füüsilise aktiivsuse põhjusteks tuuakse ajapuudust (44%) ja laiskust (42%). Uuringust selgub ka, et Eesti inimesi motiveerib end liigutama füüsiline (61%) ja emotsionaalne rahulolu (60%), aga ka asjaolu, et soovitakse hea välja näha (50%). Kui muidu on Baltikumi ülesed näitajad üsna sarnased Eestiga, siis välimuse osas ilmneb, et meie naabrid peavad seda oluliselt vähem tähtsaks kui meie kaasmaalased, Lätis oli sama näitaja 42% ja Leedus 36%.
Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats nendib, et tervislik eluviis on terviklik süsteem, kus mängivad rolli nii toit, liikumine kui ka näiteks suhtlemine lähedastega. “Uuringust selgus, et 53 protsenti eestlastest ei söö piisavalt puu- ja juurvilju. Toidumüüjana saame meie kaasa aidata eeskätt inimeste tervist toetava mitmekesise toidu kättesaadavusele. Näiteks on Rimis igal reedel puu- ja juurviljad koguni 15% soodsamad, aprillis laieneb sama soodustus ka “toitumisnõustaja soovitab” toodetele, et inimestel oleks võimalik kvalitseetsemalt süüa,” selgitas Bats, avaldades lootus, et sellised tervisliku reede projektid motiveerivad inimesi ka kvaliteetsemalt sööma.
Lõpetuseks ütleb Merisalu, et kõik inimesed saavad juhtida oma harjumusi ja suhtumist stressi, et olla õnnelikum ja edukam oma igapäevaelus. “On teaduslikult tõestatud, et positiivselt mõtlevad inimesed saavad keeruliste olukordadega paremini hakkama. Samuti paranevad tulemused, kui mõtlemises valitseb jaatav toon. Enda heaolu nimel tasub kindlasti tööd teha!” märkis Merisalu.
- Uuringukeskus SKDS viis 2023. aasta märtsis läbi uuringu “Balti elanike füüsiline ja emotsionaalne heaolu”, küsitledes 1007 Eesti, 1005 Läti ja 1008 Leedu elanikku vanuses 18–75 aastat.
