1. Avaleht
  2. Kultuur
  3. Eesti Kunstimuuseum esitleb Mai Levini kirjutatud monograafiat „Johann Köler“
Eesti Kunstimuuseum esitleb Mai Levini kirjutatud monograafiat „Johann Köler“

Eesti Kunstimuuseum esitleb Mai Levini kirjutatud monograafiat „Johann Köler“

24. aprillil kell 17 toimub Kadrioru kunstimuuseumis Mai Levini kirjutatud mahuka monograafia „Johann Köler“ pidulik esitlus. Raamat koondab endas põhjalikku artiklit Johann Köleri elu- ja loometeest, mille koostamisel on kaasatud arvukalt publitseerimata arhiivmaterjale, kunstniku praegu teadaolevate teoste kataloogi ja mitu lisa.

Eesti professionaalse kunsti rajajast ja rahvusliku liikumise tegelasest Johann Kölerist on kirjutatud monograafiaid, artikleid, katalooge, romaan, novell ja koguni luuletusi. Ent aastate möödudes ajaloolised ja kunstiajaloolised seisukohad muutuvad – kui mitte kardinaalselt, siis teatud määral kindlasti. Lisanduv teave ja ajaline distants aitavad kaasa objektiivsemale käsitlusele.

Paradigmamuutused, mis puudutasid 20. sajandi algupoole kunsti, kajastusid eesti kunstiajaloolises uurimistöös juba 1970.–1980. aastatel ning selles osas on uusi aspekte leitud siiani. Mis puutub 19. sajandisse, siis seniseid vaatepunkte on enim revideeritud baltisaksa kunsti osas, rahvusliku kunsti rajajatest on Heini Paas oma raamatutes ajakohasemalt esitlenud skulptoreid, eelkõige August Weizenbergi. Niisiis oli teravalt päevakorral vajadus Johann Köleri uue monograafia järele, mis oleks kriitilise pilguga üle vaadanud ja kokku võtnud senised uurimistulemused, allikates laialipillatud teabe ning vaadelnud kunstniku elu ja tegevust tervikuna, asetades ta 19. sajandi teise poole Euroopa ja Venemaa kunsti konteksti.

Alates 1960. aastatest on toimunud olulised nihked 19. sajandi akadeemilise kunsti käsitlemises. Akadeemilist õpetust ja näitusekunsti on hakatud vaatlema arengus, muutumises, mitte ainult konfliktis, vaid ka vastastikuses seoses uute vooludega realismist peale. On hakatud mõistma akadeemilise kunsti positsiooni objektiivset tingitust 19. sajandil, hakatud nägema, et see väljendas omal kombel ajastu vaimu. Seetõttu on Köleri loomingutki võimalik vaadata eelarvamuste vabamalt.

Monograafia koostamisel oli eelkõige tähtis anda koondpilt Johann Köleri teostest niisuguses mahus, millist praegusel hetkel tunneme, varustades teoste täpsustatud andmed ka kvaliteetsete teoste reproduktsioonidega. Lisaks Eestis asuvale Köleri pärandile on monograafias esmakordselt koondatud ja värviliste fotodega esitatud ka väljaspool Eestit, põhiliselt Venemaa muuseumides ja muudes asutustes paiknevaid teoseid. Nende hulgas on akadeemilisi kompositsioone, eskiise, portreesid, joonistusi, mosaiike jne. Kõrgtasemel tehnilisi võimalusi kasutades fotografeeriti ka kogu Eesti muuseumides olev materjal.

Monograafia lisades on avaldatud 1900. aastal Peterburi Kunstide Akadeemias toimunud Köleri postuumse mälestusnäituse kataloog, samal aastal Peterburis aset leidnud oksjonil enampakkumisel olnud Johann Köleri teoste nimekiri ja ülevaade Köleri esinemistest näitustel.

Raamat on välja antud „Eesti Kunstimuuseum 100“ juubeliprogrammi raames.

Head Uudised GoodNews