Eesti, Läti ja Leedu haridus- ja teadusministrite ühispöördumine: oleme valmis pakkuma Ukrainast tulnud õpilastele võimalusi haridustee jätkamiseks nii alus- ja üldhariduses kui ka kutse- ja kõrghariduses

Kohustuse sõjaolukorrast mõjutatud laste igakülgseks aitamiseks loob lisaks riigi demokraatlikele väärtustele ka Lapse õiguste konventsiooni artikkel 38, ajutise kaitse direktiiv Ukraina põgenikele ning iga lapse õiguse Eestis õppida annab Eesti Vabariigi põhiseadus, mille kohaselt on igaühel õigus haridusele.

Õppimine Eestis on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning välisriigi kodakondsusega koolikohustuslikus eas laps on koolikohustuse täitja.

Oluline on mõista, et Ukraina relvakonflikti piirkonnast saabuvate perede hulgas on nii neid, kes tulevad Eestisse vaid sõjategevuse ajaks ja soovivad esimesel võimalusel pöörduda tagasi kodumaale, kui ka neid peresid, kes plaanivad Eestisse jääda pikemaks perioodiks.

Õppimisvõimaluste pakkumisel peab arvestama lisaks eelnevale ka asjaoluga, et kõik Ukrainast saabujad ei pruugi olla ukraina keele kõnelejaid, vaid on ka muu, sealhulgas vene emakeelega.

Pakutakse õppimisvõimalust eelistatult eesti õppekeelega koolis, vanema soovi korral ka vene õppekeelega koolis.

Võimaldatakse Ukrainast saabuvate laste ja noorte haridustee jätkamist lähiaja ja pika plaani alusel. Lähiaja plaani puhul ei ole selget ootust, et õpilane jätkab püsivalt õpinguid Eestis, kuid selleks luuakse eeldused. Pika plaani eesmärk on lõimida laps tavaõppesse.

Eestisse saabunud lastel ja noortel on võimalik osaleda hariduses järgnevalt:

• Alusharidus, lasteaiad ja -hoiud eelkooliealistele lastele 1,5–7-aastastele. Loe lähemalt
• Põhiharidus, üldhariduskoolides koolikohustuslikele (7–17-aastastele) lastele ja noortele. Loe lähemalt
• Kesk-, kutse- ja kõrgharidus, gümnaasiumide, kutsekoolide, rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide vahendusel. Loe lähemalt
• Huviharidus ja -tegevus, huvikoolides, üldhariduskoolides ja avatud noortekeskustes, reeglina alates 7. eluaastast.
• Noorsootöö, avatud noortekeskustes ja noorteorganisatsioonides 7–26-aastastele.

Andmete kandmine Eesti hariduse infosüsteemi

Sõja tõttu Ukrainast Eestisse saabuvate laste ja noorte haridustee jätkamiseks Eestis on vajalik ka nende õppurite andmete kandmine Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS). Esmajoones on eesmärgiks saada ülevaade Eesti haridussüsteemiga liitunud laste arvust ja nende paiknemisest üle Eesti ning sellest lähtuvalt kaardistada ka täiendavad eelarvevajadused.

Kui õppekoha taotlejale ei ole veel Eesti isikukoodi väljastatud, palume pöörduda koolieelsesse lasteasutusse, põhikooli või gümnaasiumi õppima asuva lapse või noore andmete EHISesse kandmiseks kasutajatoe poole (ehis.tugi@hm.ee). Kutseõppeasutustel on võimalik isikukoodita õppurit lisada ka õppeasutuse koodiga.

Õppima lisamise järel märgitakse EHISes nende õppurite andmetesse erivajaduse tunnus “Uussisserändaja (UA)”.  Tunnuse lisamine on vajalik isikule, kes on alates 24. veebruarist 2022 saabunud Eestisse sõjapõgenikuna Ukrainast ning alustanud õpinguid Eesti haridussüsteemis. Märge tehakse lasteaia– või koolikoha taotlemise avalduse alusel, kuhu on märgitud õppeasutus ja klass, kus õppur eelnevalt Ukrainas õppis.

Mittekoolikohustuslike isikute puhul saab “Uussisserändaja (UA)” tunnuse lisada ka juhul, kui EHISesse kantav isik Eestisse saabumise eel Ukrainas ei õppinud, kuid soovib siiski haridusteed Eestis jätkata ning Ukrainast lahkumise esmane põhjus on põgenemine sõjakoldest.

Info täpsustub jooksvalt seoses õigusruumi muutumisega.

• Küsimustega saab pöörduda infoliinil 1247.