Eesti metsa pindala osutus alternatiivmeetodiga mõõtes suuremaks

Maaülikooli metsateadlased kasutasid rahvusvahelise Bioatlase portaali jaoks Eesti metsade puuliikide, tagavara ja vanuse leidmiseks alternatiivset meetodit ning avastasid, et võrreldes seniste hinnangutega on metsade pindala ligi 90 000 hektari võrra suurem.

Kui seni on metsade pindala arvutatud statistilise metsainventuuri (SMI) ehk proovitükkide võrgustiku andmete põhjal, siis sel korral võeti kaugseires appi maa-ameti kaardid ja ühendati need kogu Eesti metsaalade takseerandmetega.

Metsaalad võeti põhikaardilt, kust lahutati maha teede, kraavide, sihtide ja liinitrasside pinnad, kirjeldas metsatööstuse ja metsakorralduse õppetooli teadur Allar Padari. Metsaalade kogupindalaks saadi nii 2,4 miljonit hektarit. SMI järgi arvutatud metsade pindala ulatub 2,3 miljoni hektarini. Andmete põhjal saab järeldada, et 53,3% Eesti maismaapindalast kasvab mets.

Padari lisas, et majandatavatest metsadest 37,8% on Eesti seadustes toodud kriteeriumite järgi küpsed. Suur osa küpsetest metsadest on sõjajärgsetel aastatel kasutusest välja jäänud põllud ja rohumaad. Metsateadane Artur Nilson viitas juba 25 aastat tagasi olukorrale, et Eestis on väga palju keskealisi ja valmivaid metsi. Tänaseks on need saanud küpseks.

Metsade vanuseline struktuur võimaldab soovi korral suurendada uuendusraiemahtusid. Järgmise 10 aasta jooksul on võimalik keskmine uuendusraiemaht vahemikus 11-16 miljonit kuupmeetrit aastas, millele lisandub harvendusraiete maht umbes 2 miljonit kuupmeetrit aastas. Seega soovituslik kogu raiemaht järgmise 10 aasta jooksul võib ulatuda 13-18 miljoni kuupmeetrini aastas. Mõistagi jääb see metsaomanike endi otsustada, millise stsenaariumi järgi või millises tempos raieid tehakse.

Padari sõnutsi selgus, et saadud tulemus on väga heas kooskõlas seni saadud SMI hinnangutega: “Järelikult on ka seni kasutatud SMI metoodikaga saadud tulemused üsna täpsed ning sai järjekordselt tõestatud SMI vajalikkust Eesti metsaressursi hindamisel.”