Eesti Õdede Liidu auliikme tiitlid pälvivad Ester Öpik, Alevtina Uustalu, Mirjam Arus, Regina Märtin, Taivi Kaljola ja Tatjana Otlot

Täna toimub Paides Eesti Õdede Liidu erakorraline kongress, kus nimetatakse kuus auliiget ja kinnitatakse liidu põhikirja muudatused. Põhikirja muudatused puudutavad peamiselt juhtimisstruktuuri.

„Kõik auliikmed on pikka aega pühendunult toimetanud nii põhitöökohal kui ka Eesti Õdede Liidus. Nende panus nii seltsingute aktiivsesse tegevusse kui ka piirkondade arengusse on olnud hindamatu,” ütles Eesti Õdede Liidu volikogu esimees Tiina Sildever-Kikas.

Auliikme tiitlid pälvivad Ester Öpik, Alevtina Uustalu, Mirjam Arus, Regina Märtin, Taivi Kaljola ja Tatjana Otlot.

Auliikme tiitli pälvib Terviseameti Põhja regiooni juht Ester Öpik, kes oli aastatel 2002–2016 Eesti Õdede Liidu president. „Ester Öpiku pühendunud töö tulemusel sündisid niii Eesti õenduse ja ämmaemanduse arengustrateegia 2011–2020, aga ka õdede erialase koolituse põhimõtted, koos õendusjuhtide ja kõrgkoolidega. Ühtlasi jääb sellesse perioodi õdede iseseisvumine, koos õdede esimeste iseseisvate vastuvõttude avamisega,“ rääkis Tiina Sildver-Kikas.

Auliikme tiitel antakse Ida-Viru Keskhaigla õendusjuht Alevtina Uustalule, kes kuulus Eesti Õdede Liidu juhatusse 1996–2003.  „Juhatuse liikme töö järel pühendus Alevtina Uustalu kolm aastat Ida-Viru piirkonna arendamisele ja volikogu tööle. Ta on andnud väärika panuse Eesti Õdede Liidu arengusse ning jätkab liidu tegevuse toetamist ka praeguses ametis Ida-Viru Keskhaigla õendusjuhina,” selgitas Ida-Viru piirkonna esimees Maie Türkson.

Auliikmeks nimetatakse Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku ambulatoorse vastuvõtu vanemõde Mirjam Arus, kes on 16 aastat panustanud Viljandimaal õenduse arengusse. „Mirjam Arus on olnud 20 aastat vaimse tervise edendaja Eesti Psühhiaatriaõdede Seltsingu juhatuses. Aastatel 2002–2018 oli ta aktiivselt tegev Eesti Õdede Liidu Viljandimaa piirkonna töös. Nii piirkonna juhina kui ka seltsingu juhatuse liikmena oli tema südameasjaks õdede koolitamine,” rääkis Viljandimaa piirkonna esimees Ülle Older.

Auliikme tiitli pälvib pikka aega Ida-Tallinna Keskhaiglas kliiniku ja keskuse juhtiva õena töötanud Regina Märtin, kes oli Tallinna ja Harjumaa piirkonna juht aastatel 2003–2009. „Regina Märtin on hinnatud kolleeg ja liidu liige, kes alati jagab oma kogemusi ja teadmisi, mis ta on pika karjääri jooksul omandanud,“ kinnitas Põhja piirkonna esimees Tiina Maltsev.

Auliikme tiitel antakse Lääne-Tallinna Keskhaigla ambulatoorse eriarstiabi üksuse kliiniku õendusjuht Taivi Kaljolale, kes oli kümme aastat Tallinna ja Harjumaa piirkondliku juhatuse liige. „Taivi Kaljola on Eesti Õdede Liidu liige alates 1983. aastast ning on kogu selle aja jooksul olnud aktiivselt tegev, andes oma väärtusliku panuse õenduse arengusse. Hetkel on ta Põhja piirkonna aktiivi liige,” rääkis Põhja piirkonna esimees Tiina Maltsev.

Auliikme tiitli pälvib Läänemaa Haigla kirurgiakabineti õde Tatjana Otlot, kes juhtis aastatel 2002– 2016 Läänemaa piirkonda. „Tatjana Otlot oli 14 aastat Läänemaa piirkonna pühendunud juht, kes valiti 2014. aastal Eesti Ametiühingute Keskliidu poolt parimaks usaldusisikuks. Tema juhtimisel astus kaitseliidu Läänemaa piirkond 2002. aastal täies koosseisus Eesti Õdede Liitu,“ sõnas Läänemaa esimees Jaana Raag.

Eesti Õdede Liidu kongressil osaleb 120 delegaati.