Avaleht Poliitika Eesti osaleb täna Brüsselis NATO tippkohtumisel
Eesti osaleb täna Brüsselis NATO tippkohtumisel

Eesti osaleb täna Brüsselis NATO tippkohtumisel

14. juunil toimub Brüsselis NATO 2021. aasta tippkohtumine. See on esimene kord peale pandeemia algust, kui 30 liitlaste riigi- ja valitsusjuhti, nende seas ka Ameerika Ühendriikide president Joe Biden, kogunevad taas füüsiliselt maailma ajaloo kõige võimsama sõjalis-poliitilise alliansi ühise laua taha. Tippkohtumisel juhib Eesti delegatsiooni peaminister Kaja Kallas.

Liitlaste riigi- ja valitsusjuhid arutavad Euro-Atlandi julgeoleku sõlmküsimusi ja langetavad NATO tuleviku seisukohast olulisi otsuseid. Põhirõhk on sellel, kuidas tugevdada alliansi poliitilist ühtsust ja sõjalist võimekust ning kuidas edukalt tõrjuda ohte ja väljakutseid Atlandi-ülesele ühiste väärtuste ja huvide ruumile – kuidas kohaneda üha keerulisemaks muutuva globaalse julgeolekukeskkonnaga, säilitades piirkondlik fookus Atlandi-ülese ala julgeolekul ja kaitsel, mida ohustavad Venemaa, terrorism, Hiina rahvusvahelist maailmakorda eirav käitumine ja ohud küberruumis.

Eesti prioriteediks Brüsseli tippkohtumisel on kinnitus liitlaste ühtsusele ja Ameerika Ühendriikide täielikule pühendumisele Atlandi-ülese piirkonna julgeolekule ja kollektiivkaitsele. Samuti on Eesti julgeoleku seisukohast kriitilise tähtsusega otsused NATO kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamise osas. Lisaks ootab Eesti NATO 2030 tulevikku suunatud otsuste kinnitamist, mis võimaldab NATO-l kohaneda ja jääda domineerivaks sõjalis-poliitiliseks alliansiks ka uues julgeolekupoliitilises olukorras.

„NATO tugevus seisneb tema ühtsuses. Ka hiljutiste sündmuste valguses saame vaid tõdeda, et solidaarsus on oluline. Ühisosa leidmine 30 liitlase vahel nõuab koosmõtlemist ja koostegutsemist. See on võimalik vaid siis, kui põhiväärtused on samad ja vaade julgeolekuohtudele kattub,“ ütles välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Rein Tammsaar. „Eesti prioriteediks Brüsseli tippkohtumisel on kinnitus liitlaste ühtsusele ja Ameerika Ühendriikide täielikule pühendumisele Euro-Atlandi piirkonna julgeolekule ja kollektiivkaitsele, samuti otsused NATO kaitse- ja heidutushoiakut edasi tugevdada.“

Seekordse tippkohtumise sümboolne teravik on Atlandi-ülese sideme taaskinnitamisel: NATO kaalukaima liitlase Ameerika Ühendriikide presidendi John Bideni osalemine rõhutab Ameerika Ühendriikide pühendumist liitlassuhetele ja NATO kollektiivkaitsele. Kohtumisel kinnitavad liitlased NATO ühtsust ja kohanemisvõimet ning tahet tugevdada nii poliitilist kui ka sõjalist koostööd. Selleks, et NATO jääks ka tulevikus globaalset julgeolekupoliitilist maastikku domineerima, tuleb liitlastel üheskoos tagada selleks vajalikud ressursid.

„NATO on jätkuvalt kriitilise tähtsusega Euroopa ja Eesti julgeolekule. Kollektiivkaitse on ja jääb NATO põhiülesandeks. Ei tasu unustada, et kollektiivkaitse, NATO aluslepingu artikkel 5 ja NATO vihmavari laiemalt tagavad meie vabaduse ja heaolu,“ ütles Eesti suursaadik NATO juures Kyllike Sillaste-Elling. „Eesti järgib 2% reeglit – ootame seda ka teistelt liitlastelt, ühtlasi toetame NATO 2030 otsuste raamistikus NATO ühisrahastuse suurendamist. Varasematel tippkohtumistel antud lubadused ja otsused kehtivad, sealhulgas liitlaste lubadus kulutada rohkem kaitsele selleks, et NATO püsiks sõjaliselt tugev ja tõhus. Tasub märkida, et viimastel aastatel on selles vallas palju saavutatud, sealhulgas meie piirkonnas. Kuid palju on veel teha, et tagada kogu hiiglasliku Euro-Atlandi piirkonna kaitse.“

Tähelepanu eelarvele on oluline ka seetõttu, et alliansil tuleb oma põhiülesannete täitmisel arvestada üha enam uute tehnoloogiate plahvatusliku arenguga kaasnevate riskide ja võimalustega. Tippkohtumisel kiidetakse NATO 2030 dokumendi raames heaks ka NATO innovatsioonikiirendi loomine, mis võimaldab era- ja avaliku sektori koostööd ning iduettevõtete kaasamist, et tuua uued tehnoloogiad NATO võimearendusse. Samal ajal teadvustab allianss ka kliimamuutuste mõju julgeolekule ja asub ette valmistama samme, et vähendada oma tegevuse kliimamõju.

Eesti toetab jätkuvalt NATO avatud uste poliitikat, mis on end tõestanud tõhusa tööriistana Atlandi-ülese ühistel väärtustel põhineva ruumi laienemisel ja selle ruumi julgeoleku kindlustamisel. Tippkohtumiselt ootab Eesti kinnitust, et NATO avatud uste poliitika jätkub – ühelgi kolmandal riigil ei saa olla poliitiliste, majanduslike ega sõjaliste survevahenditega vetoõigust riikide suveräänsete otsuste ega ka NATO otsuste üle.

Tippkohtumisel võetakse vastu terve rida dokumente, mis loovad raamistiku alliansi edasiseks arenguks ja tegevuseks. Kohtumisel kinnitatakse traditsiooniline ühiskommunikee ja 30 riiki peavad jõudma kokkuleppele NATO 2030 tegevuskavas. Eraldi dokumentidena pannakse paika ühine nägemus NATO ja liitlaste kerksuse tugevdamiseks, samuti võetakse vastu NATO kliima ja julgeoleku tegevuskava. Värske pilguga vaadatakse üle NATO küberkaitsepoliitika.