Eesti Rahvusballett teeb balleti juubeli puhul ringreisi Eestis
26.-29. septembrini tähistab Eesti Rahvusballett Eesti balleti 95. aastapäeva ringreisiga, mille raames tuleb ettekandele suurejooneline balletigala Jõhvi ja Pärnu kontserdimajas, Paide Kultuurikeskuses ja Estonias. Galal esitatakse katkendeid repertuaaris olevatest ballettidest: Tšaikovski „Luikede järv“ ja „Pähklipureja“, Helimetsa „AEG“, MacMillani „Manon“, Prokofjevi „Tuhkatriinu“, Eduri/Aintsi „Modigliani – neetud kunstnik“, Hyndi „Rosalinde“ jt. Esinevad Luana Georg, Sergei Upkin, Heidi Kopti, Nanae Maruyama, Jonathan Hanks, Olga Rjabikova, Anatoli Arhangelski, Bruno Micchiardi, Michele Pellegrini, Galina Rohumaa, Gabriel Davidsson, Ksenia Seletskaja, Aleksandr Kanapljov, Aleksandr Prigorovski, Jonatan Davidsson, Eve Andre jpt. Ringreisil osaleb üle 40 tantsija.
„Eesti Rahvusballett on arvukate külalisesinemistega kasvatanud populaarsust nii kodus kui ka võõrsil. Esmakordselt käisime eelmistel hooaegadel Hiinas, Itaalias ja USA-s, aga me ei ole unustanud Eesti publikut – olulise osa teatri hooajast moodustavad ringreisid Maarjamaa linnadesse,“ ütles Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Toomas Edur. „Tahame viia tantsukunsti võimalikult paljude eestimaalasteni.“
19. sajandi teiseks pooleks oli Euroopa kutseline tantsukunst, eeskätt klassikaline ballett, läbi teinud sajanditepikkuse arengu. Sel ajal Eestis alanud rahvuslik ärkamisaeg ning eesti kutseliste teatrite loomine Tallinnas ja Tartus 1906. aastal lõid eeldused lavatantsu kujunemiseks ja arenguks. Kuna teistes Eesti teatrites oli 20. sajandi algul tantsul väike osatähtsus, ei saa nende puhul rääkida professionaalsest tantsukunstist. Seetõttu tuleb eesti balleti algusajaks lugeda 1918. aastat, kui Estonias loodi esimene palgaline tantsutrupp, kuhu kuulusid trupijuht Jenny Smironina-Sevun, Lilian Looring, Rahel Olbrei, Robert Rood ja Emmy Holz. Esimese õhtut täitva balletilavastuseni jõuti 1922. aasta 28. septembril, kui lavale jõudis Leo Delibes’i „Coppélia“ Moskva külalislavastaja Viktorina Krigheri käe all, kes tantsis ka peaosa.
