Eesti turism astus rohepöördes olulise sammu edasi
Rahvusvaheline säästvat turismi arendav organisatsioon Green Destinations andis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EASi) turismiarenduskeskuse veetavas koostööprojektis hinnangu Eesti turismisihtkohtadele. Kõige kõrgema tunnustuse sai Lahemaa.
„Kui harilikult on keskkonnamärgis üksikul tootel, teenusel või ettevõttel, siis läinud aastast alates pakub EASi turismiarenduskeskus Green Destinationsi ametliku partnerina võimalust arendada rohelises võtmes turismisihtkohta tervikuna,“ ütles EASi turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik.
Mullu pääsesid organisatsiooni tipp-100 tunnustusnimekirja Hiiumaa, Saaremaa, Lahemaa, Järvamaa, Tartu, Pärnu ja Rakvere. Äsja hindasid Green Destinationsi keskkonnaaudiitorid lisaks põhjalikult nende seitsme sihtkoha tugevusi ja arendamist vajavaid valdkondi. Sihtkohtadel tuli täita ja kaitsta sajast kriteeriumist koosnev raport, mis kaardistas olukorra kestliku turismi seisukohalt olulistes valdkondades.
Green Destinationsi hinnang on jaotatud tasemeteks, madalamalt loetledes pronks-, hõbe-, kuld-, plaatinatase ja kõige kõrgemana sertifitseeritud rohesihtkoha tase. Kõrgeima hinnangu Eesti sihtkohtadest, kuldtaseme sai Lahemaa. Eesti vanima rahvuspargi trumbid hindamisel olid heal tasemel seire, tihe koostöö RMK ja Keskkonnaametiga ning värskelt valminud säästva turismiarengu kava, millega on võetud selge siht kestlikule turismile ning koostööle kohalike ettevõtetega.
Järvamaa, Saaremaa, Hiiumaa ja Tartumaa pälvisid hõbeda ning Rakvere pronksi. Arendusvajadusena tõid audiitorid Eesti sihtkohtade puhul kõige enam välja turismi mõju süsteemset monitoorimist looduskeskkonnale, kõige enam kiideti kultuuripärandi säilitamist. Nagu kvaliteedimärkide puhul ikka, on tegu järjepideva tööga – et taset hoida või tõsta, on sihtkohal vaja kahe aasta pärast läbi teha uus auditeerimine.
„Sihtkohtade terviklikul hindamisel on väga selgelt näha, kuivõrd põimunud on eri eluvaldkonnad ja kuivõrd oluline on, et probleemid ei kukuks ametkondade vahele,“ selgitas Liina Maria Lepik. Näiteks on jätkusuutliku turismi arendamiseks tarvilik arusaam külastajate osakaalust liiklusvoogudes; kogukonnaga arvestamine; turismiettevõtete motiveerimine vee- ja energiasäästuga tegelema; külastajate suunamine ülekasutatud aladelt mujale jne.
“Rahvusvahelisi audiitoreid ei huvita, kas mingi valdkond on keskkonnaameti või linna kureerida või pole see õieti kellegi vastutusalas, oluline on tulemus. Green Destinations annab sihtkohale väga hea võimaluse näha tervikpilti ning teadmise, kus survestada koostööprojekte, et kogu sihtkoha huvides tarvilikud asjad tehtud saaks,“ võttis Liina Maria Lepik kokku sihtkohapõhise lähenemise kasu.
Eesti turismisihtkohtade arendust ja turundust rahvusvahelise programmi “Green Destinations” raames toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.
