Eesti välispoliitika jaoks oli möödunud aasta töörohke ja edukas
Välisministeerium täitis tänavu kõik valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärgid Eesti välispoliitika edendamiseks ning meie iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustamiseks.
„Võimekas välispoliitika on iga riigi jaoks ülimalt oluline, kuigi vahel ei pruugi selle seotus inimeste igapäevaeluga paista väga otsene. Samas töötab Eesti diplomaatia iga päev just selle nimel, et meie julgeolek oleks hoitud ja kindel, meie inimeste huvid oleksid kaitstud nii kodu- kui ka välismaal ning eesti rahvus, keel ja kultuur kestaks läbi aegade. Välispoliitilise töö tegelikku sisu ja sihti näitab selgelt meie möödunud aasta jooksul muutunud julgeolekukeskkond, mis nõuab Eestilt kohanemisvõimet ja nutikust, et tulla toime nii tavapäraste ohtude kui ka uutmoodi keeruliste olukordadega. Seepärast olen ma uhke kõigi meie välisteenistuses töötavate inimeste üle, kes pingutavad lakkamatult Eesti põhimõtete ja väärtuste nimel ning näevad pidevalt vaeva meie välispoliitiliste eesmärkide saavutamiseks,“ ütles välisminister Eva-Maria Liimets.
Välisminister Liimets tõi praegust julgeolekuolukorda arvesse võttes olulise saavutusena välja Eesti järjepideva ja eduka töö Euroopa Liidu ja NATO põhimõttekindla poliitika hoidmisel. „Nii kahepoolsetes suhetes sõprade ja liitlastega kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides keskendub Eesti tegevus eelkõige sellele, et hoida tähelepanu meile olulistel teemadel ja kujundada neis vajalik üksmeel. Eesti töö meie ühiste huvide eest seismisel ja piirkonna julgeoleku kindlustamisel on olnud meie partnerite jaoks kahtlemata silmapaistev ja veenev. Olgu see siis toetus meie lähimatele liitlastele, kelle piire tabas Valgevene korraldatud hübriidrünnak, või ühene ja ühtne vastus Venemaale reaktsioonina Ukraina ümber pingestunud olukorrale,“ sõnas Liimets. „Samuti tegelesime tõsiselt meie heade liitlassuhete arendamisega näiteks Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Saksamaa, Poola ning Balti ja Põhjala riikidega. Osalesime ka aktiivselt NATO tuleviku üle toimuvates aruteludes, et tugevdada meie ühist julgeolekut, heidutus- ja kaitsehoiakut ning euroatlantilist sidet.“
Liimets märkis ära ka Eesti tegevuse Afganistani suunal. „Hoolimata sellest, et meil puudub kohapealne esindus, saime edukalt hakkama Talibani võimuletulekuga hädaohtu sattunud Eesti koostööpartnerite väljatoomisega Afganistanist. Samuti hoidsime ÜRO Julgeolekunõukogus Afganistani teemajuhina järjepidevalt tähelepanu riigis toimuval ja koordineerisime nõukogu ühiseid sõnumeid,“ sõnas välisminister.
Liimets tõi välisministeeriumi lõppeva aasta saavutustena välja veel reisimisvõimaluste ja kiire konsulaarabi tagamise COVID-19 tingimustes, Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse asutamise ning panuse ELi pikaajalise eelarve läbirääkimistesse, millega tagatakse vajalik rahastus Rail Balticu projektile ning toetatakse selle kaudu Eesti inimeste elujärge ja riigi arengut. Samuti märkis minister ära välisministeeriumi struktuurireformi, mis toetab meie välispoliitika olulisemaid huve, liitlassuhteid ja Eesti julgeolekut, ja palgareformi.
