ELi justiitsministrid lubasid aidata kaasa sõjakuritegude uurimisele Ukrainas
Justiitsminister Maris Lauri osales 4. märtsil Brüsselis toimunud Euroopa justiitsministrite kohtumisel, kus aruteluteemaks oli justiitskoostöö Venemaa ja Valgevenega nii kriminaal-, tsiviil- kui kaubandusasjades. Ministrid lubasid ühiselt jälgida kehtestatud sanktsioonide täitmist ja kaasa aidata sõja- ja inimsusevastaste kuritegude uurimisele Ukrainas.
„Venemaa ja Valgevene agressiivne rünnak Ukraina riigi ja inimeste vastu ei võimalda jätkata nendega õigusalast koostööd tavapärasel viisil. Justiitskoostöö puudutab nii kriminaaluurimisi kui ka ärivaidlusi, omandi- ja pärimisküsimusi. Aga ka perekonnaasju, sealjuures lastega seotut,“ selgitas justiitsminister Maris Lauri.
Justiitsministrid tervitasid Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) otsust alustada uurimist Ukrainas toime pandavate sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude osas. Taotluse uurimise alustamiseks tegid koos Eestiga veel 38 riiki. ELi poolt on koordinaatoriks Eurojust. „ELi liikmesriigid lubasid aidata uurimisele kaasa tõendite kogumisega. Venemaa ja Valgevene režiimid tuleb võtta vastutusele nende julmade ja andestamatute inimsusevastaste kuritegude eest, mida nad Ukrainas toime panevad,“ märkis Maris Lauri.
Ministrid leppisid kokku ka selles, et liikmesriigid on valvsad enda kodanike poliitilistel põhjustel väljaandmistaotluste suhtes ja tugevdavad selles valdkonnas omavahelist koostööd. „Ühine seisukoht oli, et kindlasti ei tohiks ühtegi Euroopa Liidu kodanikku hetkel Venemaale ega Valgevenele välja anda,“ rõhutas Lauri.
Samuti räägiti kohtumisel Euroopa Liidu karistusõigusliku pädevuse laiendamisest vaenukõne ja vaenukuritegude osas, mille eesmärk on tagada kogu Euroopa Liidus ühtlane kaitse vaenukõne ja vaenukuritegude eest. Valitsus kiitis Eesti seisukohana heaks selle, et Euroopa Liidu karistusõigusliku pädevuse laiendamine peab olema äärmiselt erandlik ning see on õigustatud viimse abinõuna üksnes kõige raskemate vaenukõne vormide ja -kuritegude korral, millel on tegelik potentsiaal ohustada liidu turvalisuse taset. Eesti lõpliku seisukoha kujundab riigikogu.
Kohtumisel räägiti ka e-tõenditest, advokaatide sõltumatuse tagamisest ning põhiõigustest rassismi ja antisemitismi vastases võitluses.
