Avaleht Eesti elu Esimese viie kuu eelarvepuudujääk paranes 1,6 protsendini SKPst
Esimese viie kuu eelarvepuudujääk paranes 1,6 protsendini SKPst

Esimese viie kuu eelarvepuudujääk paranes 1,6 protsendini SKPst

Mai lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 1,6 protsendini SKP-st ehk 467 miljoni euroni. Eelmise aasta mai lõpuga võrreldes on eelarve defitsiit SKP-st 1,3 protsenti ehk 325 miljonit eurot väiksem.

Vähenemine tuleneb peamiselt suurenenud maksulaekumisest ning eelmise aastaga võrreldes väiksematest lisaeelarve kuludest. Riigieelarve positsiooni parandas ka riigipoolsete maksete peatamine teise pensionisambasse. Suurenenud on ka kaupade ja teenuste müügitulud, tulud varade müügist ning riigi omanikutulud. Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude kasv ulatus aprilli lõpuks 6 protsendini ehk 190 miljoni euroni.

Töötukassa eelarve puudujääk ulatus mai lõpuks kasvanud töötuskindlustushüvitiste ning palgatoetuse meetme kulude tõttu 14,4 miljoni euroni. Samas 2020. aasta viie esimese kuuga võrreldes oli puudujääk 121,8 miljoni euro võrra väiksem, kuna lisaeelarvega kavandatud palgatoetuse meede oli sel aastal mahult väiksem ning samuti kaeti osa kuludest lisaeelarvega Töötukassale eraldatud vahenditest.

Haigekassa eelarve ülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 21,8 miljoni euro võrra riigieelarvest antud tegevustoetuse tõttu, kompenseerimaks kriisieelsest tasemest väiksemat sotsiaalmaksu laekumist.

Kohalike omavalitsuste eelarve ülejääk vähenes mais 11,2 miljoni euro võrra 95,7 miljoni euroni. Möödunud aastaga võrreldes oli ülejääk 79,5 miljonit eurot väiksem, kuna eelmisel aastal said kohalikud omavalitsused lisaeelarvega riigieelarvest toetust kriisiga toimetulekuks, mille suurem kasutamine lükkus aga aasta teise poolde.

Joonis 1. Valitsussektori eelarvepositsioon allsektorite lõikes

2021. aasta mais langesid riigieelarve kogukulud peamiselt kodumaiste toetuste vähenemise tõttu

Riigieelarveliste asutuste kogukulud vähenesid 2021. aasta mais eelneva aasta maiga võrreldes 1071,4 miljonilt eurolt 1027,6 miljoni euroni ehk 43,7 miljonit eurot. Peamisteks kogukulude languse põhjusteks olid eelneva aasta maiga võrreldes vähenenud antud kodumaised toetused 23,9 miljoni eurot ehk 4,3 protsenti, antud välismaised toetused 8,4 miljonit eurot, majandamiskulud 6,5 miljonit eurot ehk 9,8 protsenti ja investeeringud 6,45 miljonit eurot ehk 16 protsenti.

Tööjõukulud suurenesid eelneva aasta maiga võrreldes 6,7 miljonit eurot ehk 8,6 protsenti, millest pensionieraldiste suurenemine moodustab 2,5 miljonit eurot. Ülejäänud tööjõukulude kasv tuleb koroonakriisi haldamisega seotud täiendavast tööjõuvajadusest ja riigieelarveliste asutuste töötajate arvu kasvust seoses uute ametite loomisega. Majandamiskulud on vähenenud mais seoses isikukaitsevahendite kulude vähenemisega. Investeeringute langus tuleb peamiselt riigimaanteede remondi- ja  ehituskulude ning kaitseinvesteeringute vähenemisest.

2021. aasta mais vähenesid riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta, 748,8 miljonilt eurolt 697,8 miljoni euroni ehk 51,05 miljonit eurot eelneva aasta maiga võrreldes, seega aastaga vähenesid kulud 6,8 protsenti.

Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude languse põhjustasid antud kodumaised tegevustoetused, mis vähenesid 73,06 miljonit eurot eelneva aasta maiga võrreldes, sest 2020. aasta maikuu tegevustoetuses kajastusid 2020. aasta lisaeelarve vahenditest makstud toetused ning 2021. aasta lisaeelarve toetuste maht oli mais oluliselt väiksem. Ülejäänud kodumaiste toetuste liigid mais kasvasid – kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 44,6 miljonit eurot, kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 3,3 miljonit eurot ja sotsiaaltoetused 1,2 miljonit eurot.

Kodumaiste tegevuskulude sihtfinantseerimise kasvu peamisteks põhjuseteks olid mais 2021. aasta lisaeelarve meetmetest töötukassale makstud tööhõiveprogrammi töötasu hüvitise maksmiseks ja täiendav tööjõukulude hüvitamine seoses koroonaviiruse leviku piiramisega mahus 29,3 miljonit eurot ning haigekassale reservkapitali taastamiseks makstud 26,5 miljoni eurone toetus.

Joonis 2. Riigieelarveliste asutuste kulud peamiste kululiikide lõikes 2021. aasta mais, miljonites eurodes, muutus protsentides eelmise aastaga võrreldes