Etnolaagrilised esinevad kontsertidega enne Viljandi folki
Etnolaagrite osavõtjad annavad kümne päeva pärast kontserdi Viljandi pärimusmuusikafestivalil, enne seda mängivad kaheksast riigist pärit noored pillimängijad laagris õpitud lood ette aga Kõpu ja Kärstna kandi rahvale.
Kaunis Kõpu mõisahoones 13.–26. juulini toimuvast laagrist võtab tänavu osa 51 noort vanuses 16-30 eluaastat. Lisaks eestlastele on laagrilised pärit Soomest, Austriast, Rootsist, Belgiast, Saksamaalt, Horvaatiast ja Tšiilist. Noori juhendavad muusikud Belgiast, Soomest ja Eestist. Üksteiselt õpitakse kuulmise teel erinevate maade pillilugusid ja laule, mis tuuakse suurema publikuni Viljandi pärimusmuusika festivalil 23. juulil. Enne seda esinevad noored ka kohalikule rahvale: 16. juulil Kõpu kirikus ja 21. juulil Kõpu laululaval (Kõpu Viljandimaal, mitte Kõpu Hiiumaal).
Juba kuuendat aastat toimub samaaegselt ka teine laager, mis mõeldud veidi noorematele, 12-16-aastastele pillimängijatele. Laste etnolaager leiab aset 16.-23. juulini Kärstna mõisas. Seejärel antakse Viljandi pärimusmuusikafestivalil 22. juulil kontsert. Lisaks esinevad 30 noort muusikut 20. juulil Kärstna mõisa ees ja 21. juulil Kõpu lauluväljakul koos vanema laagrirühmaga.
Etnolaagrite pealiku Margit Kuhja sõnul on laagrite toimumine Eestis sel aastal tõeline saavutus. „Enamik etnolaagreid maailmas jäi ka tänavu koroona tõttu ära ja seda seetõttu, et pole piisavalt kohalikke osalemas ja välismaalt tulijate arv on väike,“ sõnas Kuhi. „Eestis on pärimusmuusika traditsioon elujõuline – tänu suurele kohalikule osalejaskonnale saab laager toimuda. Rõõmu teeb ka see, et meil on väga palju noori, kes on laagris esimest korda. See näitab, et noorte huvi pärimusmuusika ja pillimängu vastu on endiselt suur.“
