Euroopa leppis kokku uues ühises rändepoliitikas
Euroopa Komisjon andis eile hommikul heakskiidu Euroopa Liidu ühtsele varjupaigasüsteemile, millega luuakse muu hulgas solidaarse vastutuse püsimehhanism. See tähendab, et suure rändesurve all olevate riikide abistamine on kohustuslik, kuid abistamise viisi saab iga liikmesriik ise valida. Nendeks viisideks on kas kaitse saajate vastu võtmine, finantstoetus või samas vääringus muu abi osutamine.
Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on rändepakett Eestile oluline töövõit, sest võimaldab abistamiseks teha kahepoolseid kokkuleppeid, annab kõigile abistamise viisidele võrdse kaalu ning ümberpaigutamine ei ole kohustuslik. „Need kokkulepped on vajalikud kasvõi vaadates migratsioonisurvet, millega on läinud aastatel testitud Valgevene poolt Poola, Leedu ja Läti piire ning millega täna kompab Venemaa Soome piire. Laiemas plaanis annab rändepakett Euroopa Liidu liikmetele suuremad võimalused kontrollida oma piire – otsustada kiiremini, keda lubame üle piiri, keda mitte ning eristada efektiivsemalt sõjapõgenikke ja abivajajaid inimestest, keda kasumi teenimiseks nügivad meie piirile inimsmugeldajad või hübriidründena meile vaenulikud riigid,“ selgitas Läänemets.
Vastu võetud rändereformi paketti kuulub kokku üheksa õigusakti, mis koos moodustavad tuleviku EL ühtse ja kaasajastatud varjupaigasüsteemi õigustiku.
Reformi eesmärgiks on tõkestada süsteemi kuritarvitamist ja vältida kriise ning vajaduse korral aidata üksteist solidaarselt.
Seetõttu kehtestatakse ühtsed ning solidaarsusel põhinevad reeglid rände- ja varjupaiga valdkonna kriiside ennetamiseks ja haldamiseks, sh massilisest sisserändest põhjustatud kriisiolukorra, rände ärakasutamise ning vääramatu jõu olukorraks.
Üheks oluliseks tulemuseks on et kokkulepitu aitab tõkestada rahvusvahelise kaitse menetluse kuritarvitamist ja ebaseaduslikku teisest rännet. Samuti aitab tugevdada välispiiril tehtavat taustakontrolli ning tõhustada oluliselt kaitset mitte vajavate inimeste tuvastamist ning tagasi saatmist.
Euroopa Komisjon tegi 2016 ja täiendavalt 2020. aastal ettepaneku uue rände- ja varjupaigapakti kohta, et tõhustada menetlusi ja leppida kokku vastutuse õiglases jagamises liikmesriikide vahel. Nõukogu saavutas kokkuleppe 2022. aasta lõpus ning peale kolmepoolseid läbirääkimisi kiitis Parlament paketi kompromissidega heaks.
- Enne kui kokkulepe saab nö seaduseks, peavad Euroopa Parlament ja nõukogu selle ametlikult vastu võtma. Kaasseadusandjad on võtnud kohustuse võtta ELi rände- ja varjupaigaeeskirjade reform vastu enne 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi. Eelduslikult jääb paketi jõustumine aastasse 2026-2027.
