Euroopa Liidus on ajutine kaitse antud enam kui 5 miljonile Ukraina kodanikule
Sisekaitseakadeemias neljapäeval toimunud Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti (EMN Eesti) konverents “Aasta ajutist kaitset – tagasivaade ja pilk tulevikku” analüüsis, kuidas oleme tulnud toime ajutise kaitse rakendamise ja Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisega nii Eestis, Euroopa Liidus kui teistes vastuvõtvates riikides ning millised on riikide tulevikustrateegiad.
Konverentsil esinesid rändeeksperdid erinevatest liikmesriikidest, Kanadast ja Ukrainast ning Euroopa Liidu institutsioonidest ja rahvusvahelistest organisatsioonidest. Esinejad pakkusid unikaalset võimalust avardada seniseid teadmisi Ukraina konflikti ulatusest ja mõjust.
Konverentsi avas Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, kes oma tervitussõnades ütles, et sõda Ukrainas ja sellest tulenevad kannatused ei ole kaugeltki lõppenud. „Me ei tohi unustada, et võitlus Ukrainas on võitlus väärtuste eest, mis on meile kõigile kallid. Seetõttu on meie kohus toetada ukrainlasi ja teha kõik endast olenev, et aidata neid, kes on sõja eest põgenenud,“ lisas Egert Belitšev.
Me ei tohi unustada, et võitlus Ukrainas on võitlus väärtuste eest, mis on meile kõigile kallid. Seetõttu on meie kohus toetada ukrainlasi ja teha kõik endast olenev, et aidata neid, kes on sõja eest põgenenud.
„UNHCRi andmetel on sõja tõttu Euroopasse elama asunud üle 8 miljoni Ukraina põgeniku, kellest enam kui 5 miljonit on saanud ajutise kaitse või sarnase riikliku kaitsestaatuse,“ selgitab EMN Eesti juhataja Barbara Orloff. „Suur osa Ukrainast põgenenud inimestest on asunud elama Ukrainale lähemal asuvatesse riikidesse nagu Poola (ligi 1,6 miljonit), Tšehhi (üle 500 000) ja Moldovasse (üle 100 000 inimese). Eestisse on saabunud ligi 130 000 Ukraina sõjapõgenikku, kellest umbes 70 000 on siia jäänud, ülejäänud on liikunud edasi teistesse riikidesse,“ lisab Orloff.
Esimest korda Euroopa Liidu toimimise ajaloos tegi Euroopa Nõukogu 04.03.2022 otsuse ajutise kaitse direktiivi rakendamiseks, et kaitsta Ukrainas toimuva sõja tõttu põgenevaid inimesi. Vastuvõtvad riigid on seejärel kohaldanud ajutist kaitset või sarnaseid kaitsestaatusi, mis tagavad põgenikele kohalike elanikega samad õigused ja kohustused (ligipääsu tööturule, õpingutele, tervishoiule ning sotsiaalkaitsele).
Erakorraline ja täievoliline Ukraina suursaadik Kaimo Kuusk ütles konverentsil, et me oleme harjunud planeerima oma elu, tegevusi mitme aasta perspektiivis. „24. veebruaril 2022 oli keeruline prognoosida järgmist päeva. Saatkonna töötajate ja kõigi ukrainlaste elu on sellest veebruarikuu päevast möödunud paljuski tundide kaupa, sest lihtsalt kaugemale ette ei ole võimalik mõelda. Hea on aga tõdeda, et Ukraina edu lahinguväljal ja liitlaste tugi on nihutamas Ukraina tulevikuplaneerimise taas normaalsetesse kaugustesse,“ lisas ta.
Tulevikuvaates on oluline, et sõja edasist kulgu hoitakse päevakorras ning vastuvõtvad riigid jätkaksid Ukraina sõjapõgenikele igakülgse toe pakkumist. Tööturule sisenemise ja haridustee jätkamise tagamine aitab vastuvõtvates riikides kogutud teadmiste- ning kogemustepagasi konflikti lahenedes tagasi kodumaale viia, mis on omakorda hindamatu väärtusega Ukraina ülesehitamisel.
- EMN Eesti on Euroopa Komisjoni poolt asutatud ja selle poolt koordineeritud uurimis- ja teabevahetusvõrgustik Euroopa Liidu liikmes- ja vaatlejariikides, mille peamine eesmärk on koguda ja analüüsida ajakohast, objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat rände- ja varjupaigavaldkonna infot ning jagada saadud teavet poliitikategijate ja laiema avalikkusega. EMN tegutseb Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juures.
