FOTOD I President Alar Karis: Eesti toetab Ukrainat nii kaua kui vaja, et aidata Ukrainal sõda võita
President Alar Karis kinnitas täna kohtumisel Eestis visiidil viibivale Ukraina parlamendi aseesimehele Oleksandr Kornijenkole Eesti pühendumust Ukraina toetamisel, ülesehitamisel ja Euroopa Liidu liikmesuse suunas liikumisel. „Eesti on võtnud endale kohustuse toetada Ukrainat nii kaua kui vaja,“ ütles president Karis.
„Me ei tohi lasta agressoril õõnestada rahvusvahelise reeglitepõhise korra aluspõhimõtteid ega dikteerida uusi reegleid,“ ütles president Karis. „Euroopa julgeolekuarhitektuuri tulevik sõltub meie tänastest otsusest. Venemaa peab oma agressioonikuritegude eest täielikult vastutama.“
„Putini eesmärk on jätta Ukraina külmaks ja pimedaks, aga me jätkame oma pingutusi, et aidata ukrainlastel talv üle elada ja toime tulla energiataristule tekitatud kahjudega,“ rääkis president Karis. „Eesti on saatnud Ukrainasse humanitaarabina generaatoreid, sooje riideid, kriisitoidupakke ja mitmesuguseid energiasüsteemi komponente – kõike, mis on vajalik talve üleelamiseks ja sõja võitmiseks.“
Eesti riigipea sõnul on meie praegune sõjaline abi Ukrainale väärt enam kui 255 miljonit eurot, kuid Eesti jätkab vajaliku relvastuse, talvevarustuse, sõdurite ja meedikute väljaõppe, demineerimisvarustuse ja kõige muu vajalikuga toetamist.
„Mitte ainult Eesti riik ja ettevõtted, aga väga paljud Eesti inimesed on teinud ja teevad annetusi, mille eest on ostetud Ukrainasse saatmiseks talveriideid ja toitu,“ rääkis president Karis, kelle sõnul ulatub eraisikute ja kolmanda sektori annetuste summa 20 miljoni euroni. Samuti toonitas riigipea Ukraina ülesehitamise ja taastamise olulisust, mille kinnituseks on Eesti pühendunud tegevus Zõtomõri oblastis.
President Karis rõhutas Ukraina toetamisel jätkuva koostöö tähtsust teiste samameelsete riikidega. Näiteks saadetakse koostöös Norra ja Hollandiga Ukrainasse juba kolmas välihaigla ning Zõtomõri ülesehitamisel tehakse koostööd Portugaliga.
President Karise sõnul toetab Eesti igakülgselt Ukrainat kui Euroopa Liidu kandidaatriiki edasisel Euroopa Liiduga lõimumisel. Samuti jätkab Eesti koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega jõupingutusi, et tõsta Venemaa sõjakulusid sanktsioonide karmistamise ja Venemaa edasise poliitilise isoleerimise näol.
