Fotod! Riigikogu avaistung: Kaljulaid, Ratas ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor
XIV Riigikogu VI istungjärgu esimesel korralisel istungil pidas kõne president Kersti Kaljulaid.
“Eestile on vaja riigikogu kui teenäitajat. Riigikogu, kes uuesti ja uuesti sõnastab meie vabadused ja vastutuse elu selles kirjususes, mida maailma pöörlemine meile ette paneb. Kes tagab mulle, kodanikule, kindlustunde, et minu panus Eesti tuleviku paremaks muutmiseks on sarnane kaaskodanike omaga ja et me kõik ka saame sellest paremast tulevikust sarnasel moel osa,“ lausus riigipea.
Presidendi sõnul peab riigikogu olema see, keda rahvas tähtsate ja pikaajalist mõju omavate otsuste eel konsensuse otsimisel usaldab. Presidendivalimisi saatva avaliku tähelepanu toon näitas, et täna see kindlasti nii ei ole. „Kui rahvas tunneks, et riigikogu ongi meie kõigi inimeste vaateid esindav kogu, kus tehakse otsuseid erinevaid ilmavaateid arvesse võttes, seejuures meie põhiseaduses kirja pandud vabaduste, õiguste ja kohustuste kindlas raamis. Ehk oldaks siis valmis andma parlamendile ka rohkem hingamisruumi ja usalduskrediiti mõtiskleda selle üle, kes võiks olla järgmine Eesti president. Minu meelest tuli suur osa pahandamist tegelikult sellelt pinnalt, et inimesed lihtsalt ei pidanud riigikogu pädevaks. Nad ei usaldanud riigikogu tegema inimeste jaoks olulist otsust viisil ja moel, mida 30 aastat on usaldatud,“ lausus president Kaljulaid.
„On see ametniku süü, et ta on otsustanud, kui poliitik seda teinud ei ole? Ei ole. Ametnik peab kuidagi ju otsustama, kui poliitiline juhis puudub. Eesti ametnik tajub vastutust, ta ei jäta ühiskonda otsuseta. Aga ta ei peaks otsustama. Poliitik peaks,“ lausus riigipea, lisades, et ei ole aus, et uue õiguste ja vabaduste tasakaalu üle otsustavad ametnikud: PPA juht, kaitseväe juht, haiglate ja kiirabide juhid, ettevõtete juhid. „See tasakaal on teie teha, armas riigikogu. Avalikkuse pahameel kusjuures langeb pigem neile, kes otsustasid. Mitte riigikogule. Aga – pikaajaline mõju seal tagaistmel toimetamisest tekib siiski ka riigikogule,“ lausus president Kaljulaid.
„Mina tahaks, et kõik sellised kokkulepped sõlmitakse riigikogus, mitte ei saabuks riigikogusse vastuvõtmiseks. Et riigikogu komisjonide roll ei piirduks kunagi vaid eelnõudesse muudatuste sisseviimisega, millest täna samuti suur osa on toodud ministeeriumiametnike poolt ja initsieeritud riigikogu-välistest kommentaaridest tekstidele. Et sisulised, keerukad ja alati kellegi jaoks ka ebamugavad kokkulepped ja kompromissid tekiksid läbipaistvalt, sisulistes aruteludes ja siin saalis,“ ütles president.
Presidendi sõnul oli kriitika riigikogus toimunud presidendivalimiste suhtes põhjendamatu, sest kõik kulges täpselt nii, nagu reeglid ette näevad. Ta pakkus omalt poolt välja, kuidas võiks neid reegleid tulevikus muuta.
„Presidendikandidaatide registreerimise kuupäeva võib tõsta kuu või paar varasemaks. Et sel mõte oleks, peab siis olema nimekiri lõplik. Valijameestekogus võitku see, kel rohkem hääli nendelt, kes oma hääle anda soovisid. Kes ei soovinud, on jäänud vabatahtlikult kõrvale – mis sest, et justkui tulnud saali kohale. See on nende valik ja nende õigus, aga see ei saa mõjuda valimistulemusele suuremal määral kui nende valik, kes on kandidaate kaalunud ja oma otsuse teinud. Ja kolmandaks – kohalikud omavalitsused väärivad suuremat esindatust valijameestekogus. Nii saab hõlpsasti taastada presidendivalimiste protseduuri usaldusväärsuse rahva silmis,“ lisas riigipea.
Riigikogu esimees Jüri Ratas ütles tänasel avaistungil ametikaaslaste poole pöördudes, et riigikogu peab kandma edasi, arendama, aga ka hoidma ja kaitsma neid demokraatliku ja parlamentaarse riigi alustalasid, mida sätestab põhiseadus.
„See on Eesti, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, see on meie isamaa, kus on tagatud eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Riik, kus kõrgeima võimu kandja on rahvas,“ kõneles Ratas. „Olen veendunud, et need väärtused annavad raami ja sisu meie aruteludele ja väitlustele ka uuel, sügisesel istungjärgul.“
Esimehe sõnul peab riigikogu töö sel istungjärgul olema veel rohkem suunatud just kahekõnele iga Eestimaa inimesega. „Dialoogile, mis räägib meie inimeste toimetulekust, turvalisusest, Eesti rahva kestmisest, nii vaimsest kui ka füüsilisest tervisest, haridusest, majandusest, sellest rängast koroonaviirusest ja rahvusvahelisest olukorrast,“ loetles Ratas.
Tema sõnul saab kahekõnet pidada ainult siis, kui rääkimine ja kuulamine on tasakaalus. „Usun, et see aitab meie ühiskonda rahustada, parandab läbisaamist ja tõstab kindlustunnet tuleviku ees. Seda kõike on tänases keerulises maailmas ja Eestis väga vaja,“ ütles Ratas.
Ratta sõnul peab COVID-19 pandeemia seljatamiseks tehtavad otsused olema jätkuvalt oluliseks teemaks ka riigikogus. Tema sõnul on eesmärk selge: võimalikult avatud ühiskond, kus inimeste tervis on kaitstud.
Sügisistungjärgul arutlusele tulevate teemadena tõi ta esile riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamisest ja renoveerimise, haridusvaldkonna arengukava järgmiseks 15 aastaks ja järgmise aasta riigieelarve, mille puhul ta pooldab debatti ja riigikogu suuremat otsustuspädevust eelarve koostamisel. Riigikogu esimees pidas oluliseks pidada poliitilist debatti ka presidendivalimise korraldamise küsimuses.
Ratas tõi kõnes esile ka murettekitava rahvusvaheline geopoliitilise olukorra. „Viimased sündmused Afganistanis või Valgevene piiril näitavad meile väga selgelt, kui oluline on tugeva demokraatliku riigi ehitamine ja liitlassuhete arendamine,“ ütles Ratas.
Riigikogu esimees peatus oma sõnavõtus ka kohalike omavalitsuste volikogude valimistel, kutsudes üles valimistel tingimata osalema ja enda kodanikukohust täitma.
Piduliku meeleolu lõi Eesti Filharmoonia Kammerkoor dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel. Pärast pidulikku osa jätkus riigikogu töö esimese töönädala päevakorraga.
