GALERII! ÕNNE OTEPÄÄ! Mägise maakonna linn tähistas 79. sünnipäeva
Otepää linn sai linnaõigused 1.aprillil 1936. aastal. Linna 79. sünnipäeva tähistati 1.aprillil Otepää Gümnaasiumi aulas kontserdiga.
Linna sünnipäeva tähistamine algas aga juba hommikul, mil kõige pisimad vallakodanikud tulid vallamajja sünnipäevalaulu laulma. Traditsiooni kohaselt tervitavad Otepää lasteaia lapsed linna sünnipäeval vallavalitsuse töötajaid lauluga.
Kontserdil esines Liivimaa Noorteorkester, mille koosseisus mängisid mitmed Otepää Muusikakooli õpilased, dirigendid olid Anton Kogan ja Jose Antonio Page Ramirez. Üllatuskülalistena esinesid Otepää Muusikakooli õpetajad. Otepäälasi tervitas vallavolikogu esimees Jaanus Raidal, vallavanem Kalev Laul andis üle Otepää valla medali, mille pälvisid Ülo Reedi ja Rein Vikard.
Ülo Reedi on andnud olulise panuse Otepää, kui tuntud ja tunnustatud spordikeskuse kujunemisse. Tema tegevuse tulemusel ja olulisel kaasabil on valminud tänasel Otepääl maamärkidena tuntud Tehvandi Spordikeskus, Karupesa hotell ja Madsa spordibaas. Olles Tartu Kalevi esimees, oli Ülo Reedi MADSA spordibaasi loomise ja välja ehitamise eestvedaja ning protsessi juht. Tänase TEHVANDI Spordikeskuse loomisel juhtis Ülo Reedi suhtlust Moskvaga, mille edukusest tol ajal sõltus nii vajalike vahendite kui lubade saamine. Peale Tehvandilt lahkumist asus Ülo Reedi Eesti Spordikomitee palvel ja ülesandel juhina vedama tänase KARUPESA hotelli ehitamist. Vähetähtis pole ilmselt ka see, et Ülo Reedi on olnud Otepää esimese ehitusmaterjalide kaupluse asutaja, tänu tema tegevusele on säilunud ja tänagi kasutuses Otepää linnasaun, täna tuntud kui L.U.M..I. kohvik. Samuti on Ülo Reedi olnud aktiivne Otepää linna volikogu majanduskomisjoni liikmena.
Rein Vikard on mitmendat koosseisu vallavolikogu liige. Ta on olnud tegev volikogu õigus- ja korrakaitsekomsjonis esimehena, revisjonikomisjoni esimehena ning hetkel on haridus-, kultuuri- ja spordikomisjoni liige. Elukutselt on Rein Vikard insener-konstruktor masinaehituse alal. Ta töötas 25 aastat Sankt-Peterburis energeetikaministeeriumi projekteerimis- ja teaduslik-tehnilistes instituudis ning laevaehitusministeeriumis projekteerimisgrupi juhina ning väliskaubanduse esindajana kuni 1987. aastani. 1987.aastal naases ta Eestisse Otepääle. Töötas juhtivinsenerina Jõgeva ja Tartu EPT-s..1989. aastast tegeles Eesti Kaitseliidu taasloomisega, olles Otepää malevkonna pealik aastani 1993. Aastatel 1993-1994 töötas Otepää Autoremonditehase juhtiva insenerina uue tehnika alal ning 1994-st aastast IKAR AS juhatajana. Rein Vikard on tegelenud ka mäesuusatamisega ning kuulunud Eesti ning Sankt-Peterburi mäesuusasõidu koondistesse ning olnud tegev ka treenerina.
Otepää medal antakse füüsilisele isikule austusavaldusena silmapaistvate saavutuste eest. Otepää medal on valgevasest, hõbetatud ja oksüdeeritud. Otepää medali andmise otsustab vallavalitsus.
Linna sünnipäeva kontserdi korraldas Otepää Kultuurikeskus, toetas Otepää vald.
Otepää linna ajaloost:
Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis 19. sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets (saksa keeles “Nusstage”). Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, sai aleviku nimeks Nuustaku, mis vahetati ajaloolise Otepää nime vastu välja alles 60 aastat hiljem (1922). Ka 1.aprillil 1936. aastal toimusid Otepääl pidustused. Ametiasutused ja koolid ei töötanud, turuplatsil toimus koosolek, kohal olid “filmimeister” ja ajalehemehed. 1939. aastaks tõusis Otepää linna elanike arv 2300-ni. Linnas oli 370 maja ja 42 tänavat. Linna maa-ala kogupindala oli 413 ha.
Tänasel päeval elab linnas 2074 elanikku, linnas on 56 tänavat, linna pindala on 432,3 ha.
Allikas: H.Mägi “Otepää-Kääriku”. Tallinn, 1971, Otepää Vallavalitsus
TUTVU GALERIIGA SIIN!
